Eesti Olümpiakomitee

Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.

Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.

1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.

Tänapäevane EOK moodustati 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.

EOK liikmeteks on spordialaliidud, spordiühendused, maakondade ja linnade spordiliidud ning olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilised isikud.

EOK liikmeskonna moodustavad seisuga november 2022^[2]:

• 107 spordiorganisatsiooni ja -ühendust:
  • 68 spordialaliitu (olümpia- ja mitteolümpiaaladelt)
  • 20 spordiühendust
  • 19 piirkondlikku spordiliitu
• 16 füüsilist isikut: Irina Embrich (alates 2019), Tõnu Endrekson (2019), Gerd Kanter, Tõnu Laak (1989), Andres Lipstok (1994), Janika Mölder, Erki Nool, Tiit Nuudi (1992), Erika Salumäe (1997), Neinar Seli, Urmas Sõõrumaa, Kristina Šmigun-Vähi, Mart Tarmak (1989, Toomas Tõnise (1992), Tõnu Tõniste (2019), Jaak Uudmäe (1989).

EOK auliikmed on^[3] Rein Haljand, Sven Kolga, Ants Laos, Jaak Lipso, Tõnu Lume, Peeter Mardna, Gunnar Paal, Aavo Pikkuus, Erika Salumäe, Toomas Savi, Heino Sisask, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tširkova-Lozovaja, Jaak Uudmäe, Gerd Kanter, Erki Nool, Julia Beljajeva, Katrina Lehis, Irina Embrich, Erika Kirpu.

Eesti Olümpiakomiteed juhivad täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president ja peasekretär. Igapäevane töö on koondunud EOK sekretariaati. EOK peasekretär on alates 2024. aasta novembrist Kristo Tohver.

Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, igal liikmel on üks hääl.

Täiskogu otsustab teiste ülesannete seas EOK põhikirja, missiooni, põhieesmärkide ja tegevussuundade muutmise, uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise üle, kinnitab majandusaasta aruande ja annab aunimetusi. Täiskogul valitakse ka EOK täitevkomitee, esindajate kogu liikmed, president ja asepresidendid.

Esindajate kogu on koosolek, mis toimub täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogul on 67 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve.

Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ex officio EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate Eesti spordialaliitude esindajad.

Täitevkomiteel on palju ülesandeid, sealhulgas viib ta ellu täiskogu ja esindajate kogu otsuseid, teostab EOK strateegilist juhtimist ja arendustegevust, kiidab heaks ja esitab täiskogule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja järgmise aasta eelarve projekti, otsustab EOK vahendite kasutamise esindajate kogu poolt kinnitatud eelarve piires, koordineerib EOK liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi ning otsustab muude täitevkomitee pädevusse antud küsimuste üle.

8. juunil 2020 kinnitas EOK täiskogu täitevkomitee koosseisu^[4]:

• President – Urmas Sõõrumaa
• Asepresidendid: Erich Teigamägi ja Toomas Tõnise
• Täitevkomitee liikmed: Allar Levandi, Anne Rei, Gerd Kanter (täitevkomitee liige ex officio EOK sportlaskomisjoni esimehena), Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Helle-Moonika Helme, Indrek Saar, Jaanus Karilaid, Kristjan Port, Lauri Luik, Mihhail Kõlvart, Oliver Kruuda, Raivo Rand, Remo Holsmer, Sven Sester

EOK president juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust, esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, juhib täitevkomitee tegevust ning juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.^[5]

EOK presidendid^[6]:

• Friedrich Akel (esimees, 1924–1931)
• Johan Laidoner (esimees, 1934–1940)
• Arnold Green (1989–1997)
• Tiit Nuudi (1997–2001)
• Mart Siimann (2001–2012)
• Neinar Seli (2012–2016)
• Urmas Sõõrumaa (2016–2024)
• Kersti Kaljulaid (2024–...)

EOK aupresidendid on Tiit Nuudi, Mart Siimann, Andres Lipstok.^[7]

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

EOK asutas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et luua uusi võimalusi spordi toetamiseks ja arendamiseks ning arendamaks sporditegevust toetavaid tugiteenuseid. Sihtasutus korraldab spordialaste kutsekvalifikatsioonide, õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamist ja rakendamist eelkõige treeneritele; korraldab treenerite, sporditöötajate ja spordijuhtide ning teiste spordispetsialistide koolitusi; tegutseb treenerite kutseandmise keskusena, viib läbi kutseeksameid ja -teste; kogub, töötleb, haldab ja levitab spordialast teavet, on Eesti Spordiregistri volitatud töötleja; viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises; haldab ja arendab spordi- ja õppeeesmärgil sihtasutuse vara; korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse hallatavast portaalist sport.ee leiab ulatuslikud andmebaasid kogu Eesti spordi kohta.

Spordimeditsiini Sihtasutus

Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas EOK 1998. aastal, tagamaks tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Enamik Eesti tipp- ja noorsportlasi käib seal regulaarsetel koormustestidel, spordiarsti konsultatsioonidel, füsioteraapiaseanssidel taastumiseks, samuti ravi saamas vigastuste korral. Lisaks pakub Spordimeditsiini SA spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastussportlastele.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus

Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala – uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad.

Eesti Olümpiaakadeemia

Eesti Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud organisatsioonina ning alates 2009. aastast jätkas tegevust EOK iseseisva liikmena. Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on edendada olümpialiikumist läbi olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide. Akadeemia tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes.

2017. aasta eelarveks kinnitati 6,1 miljonit eurot,^[8] 2018. aastaks 5,96 miljonit eurot,^[9] 2019. aasta eelarveks 12,45 miljonit eurot,^[10] 2020. ja 2021. aasta eelarveks 14,4 miljonit eurot^[11][12] ning 2022. aasta eelarveks 14,7 miljonit eurot.^[13]

• Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
• Eesti Spordi Kongress
• Team Estonia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Olümpiakomitee

• Eesti Olümpiakomitee
• Olen Olümpiafänn – Facebooki leht