Droog
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Droogid liigitatakse:
- taimseteks droogideks – juured, juurikad, mugulad, ürdid, lehed, õied, õisikud, viljad, koored jpm.
- loomseteks droogideks – maomürk (nt hariliku rästiku Vipera berus L. kogutud hariliku rästiku mürk jpt) ja maomürgiallikad.
Meditsiin
muudaMeditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga ravimit või ka ravimi valmistamiseks kasutatavaid looduslikke aineid.[1]
Farmakognoosia
muudaFarmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii taimsete droogide kui ka loomsete droogidega ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.[2] Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks kõrvenõges K-vitamiini kaudu kinoondroogiks, astelpaju aga karotenoidide sisaldusest lähtuvalt tetraterpeenide ja kibuvitsa C-vitamiini sisaldusest lähtuvalt süsivesinike kaudu.[3]
Ravimiseadus
muudaEV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." [4]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik", 150:2004
- ↑ Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [1]
- ↑ Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
- ↑ EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Droog |