Daugava lade

Daugava lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.^[1] Üleilmses standardis vastab sellele Frasnes'i lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Daugava kihistu. Lademe vanus on 359...354 miljonit aastat.

Eestis on ladet leitud vaid Kagu-Eesti Parmu puuraugust.^[1] Sealseks kivimiks on lubjakivi, mis sisaldab argilliiti.^[2]

Lade avaneb Lätis 1–5 kilomeetri laiuse ribana, Läti ida- ja keskosas on avamusala aga kuni 45 kilomeetrit lai. Lademel on laiem avamusala veel Jaunjelgava ja Biržai vahel, kus see avaneb 20–25 kilomeetri laiuse ribana. Lade paljandub näiteks Daugava, Aiviekste, Ogre, Mēmele, Abava ja Venta kallastel.^[3]

Lademe kivimitest moodustab põhiosa dolomiit, esineb ka domeriiti, kipsi, savi ja lubjakivi.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 EE 12. köide, 2003: 26.
↑ Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.
↑ Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 – Latvijas Universitāte

[EE-1] 1,0 ^1,1 EE 12. köide, 2003: 26.

[2] Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.

[3] Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 – Latvijas Universitāte

[1]

[2]

[3]