Corriere della Sera
Corriere della Sera (itaalia hääldus: koˈrrjere ˈdella ˈsera; 'õhtune kuller/sõnumitooja') on Itaalias Milanos ilmuv päevaleht. Väljaanne on üks Itaalia vanimatest.
 | |
| Tüüp | päevaleht |
|---|---|
| Omanik | Rcs Quotidiani S.p.A. |
| Formaat | 315×470 mm (berliner) |
| Peatoimetaja | Antonella Baccaro[1] |
| Asutatud | 15. märts 1876 |
| Keel | itaalia |
| Toimetus | via San Marco 21, Milano, Itaalia |
| Trükiarv |
358 617 (detsember 2013)[2] |
| Sõsarajalehed |
|
| ISSN | 1120–4982 |
Ajaleht on Itaalias levikult esikohal,[3] Il Sole 24 Ore ees ja lugejate arvult teisel kohal.[4] Loosung: La libertà delle idee (umbes: "Arvamuste vabadus").
Ajalugu
muudaAjalehe asutamise mõte tekkis väljaande La Lombardia juhatuse liikmel Eugenio Torelli Viollieril ja sama väljaande toimetajal Riccardo Pavesil 1876. aasta veebruaris.[5]
Esimene number jõudis lugejateni 1876. aasta 5. märtsil.[6]
XXI sajandi alul olid ajalehe peamised konkurendid Roomas ilmuv la Repubblica ja Torinos väljaantav La Stampa.[7]
Oma praegusele aadressile Milanos Püha Markuse tänaval (via San Marco 21) kolis lehe toimetus 2013. aastal.
Päismik läbi aegade
muudaHommikune väljaanne
- 5. märtsist 1876 kuni 25. aprillini 1945 – Corriere della Sera[8]
- 26. aprill 1945 – Il Nuovo Corriere (üksainus number)
- 27. aprillist kuni 21. maini 1945 – väljaandmine oli ajutiselt katkestatud
- 22. maist 1945 kuni 6. maini 1946 – Corriere d'Informazione
- 7. maist 1946 kuni 9. maini 1959 – Il Nuovo Corriere della Sera
- alates 10. maist 1959 – Corriere della Sera
Õhtune väljaanne
- kuni 2.–3. augustini 1943 oli kõigil Corriere väljaannetel sama päismik
- alates 3.–4. augustist 1943 kuni 23.–24. aprillini 1945 – õhtune väljaanne ilmus iseseisva päismikuga «Il Pomeriggio» (esmaspäeva hommikuti, põhiväljaande asemel)
- 7. maist 1946 kuni 15. maini 1981 – Corriere d'Informazione (ilmus kuni 26. veebruarini 1962 esmaspäeva hommikuti, põhiväljaande asemel)
Esmaspäevane väljaanne
- Ilmub alates 5. märtsist 1962 – Corriere della Sera del lunedì.
Tuntud kaastöölisi
muuda- Gaetano Afeltra
- Massimo Alberizzi
- Francesco Alberoni
- Magdi Allam
- Corrado Alvaro
- Giovanni Amendola
- Alberto Arbasino
- Gaetano Baldacci
- Luigi Baldacci
- Gaspare Barbiellini Amidei
- Luigi Barzini seenior
- Luigi Barzini juunior
- Pierluigi Battista
- Luca Beltrami
- Vittorio Beonio Brocchieri
- Alberto Bergamini
- Tommaso Besozzi
- Enzo Bettiza
- Alberto Bevilacqua
- Enzo Biagi
- Giovanni Bianconi
- Carlo Bo
- Massimo Bontempelli
- Giuseppe Antonio Borgese
- Mario Borsa
- Isabella Bossi Fedrigotti
- Dino Buzzati
- Italo Calvino
- Manlio Cancogni
- Luciano Canfora
- Giovanni Caprara
- Luigi Capuana
- Alberto Cavallari
- Aldo Cazzullo
- Mario Cervi
- Pietro Citati
- Matteo Collura
- Franco Cordelli
- Arturo Colombo
- Egisto Corradi
- Maurizio Costanzo
- Maria Grazia Cutuli
- Gabriele D'Annunzio
- Max David
- Andrea De Carlo
- Grazia Deledda
- Giuseppe De Rita
- Federico De Roberto
- Paolo Di Stefano
- Dario Di Vico
- Luigi Einaudi
- Enrico Emanuelli
- Bill Emmott
- Oriana Fallaci
- Vittorio Feltri
- Ennio Flaiano
- Antonio Fogazzaro
- Stefano Folli
- Franco Foresta Martin
- Arnaldo Fraccaroli
- Paolo Franchi
- Massimo Franco
- Massimo Gaggi
- Ernesto Galli della Loggia
- Brunella Gasperini
- Roberto Gervaso
- Giuseppe Giacosa
- André Glucksmann
- Luca Goldoni
- Giuliano Gramigna
- Gianni Granzotto
- Aldo Grasso
- Vittorio Grevi
- Augusto Guerriero («Ricciardetto»)
- Pietro Ichino
- Paolo Isotta
- Ettore Janni
- Tullio Kezich
- Maria Latella
- Bernard-Henri Lévy
- Virgilio Lilli
- Claudio Magris
- Curzio Malaparte
- Dacia Maraini
- Carlo Maria Martini
- Carlo Mazzoni
- Paolo Mereghetti
- Francesco Merlo
- Vittorio Messori
- Paolo Mieli
- Mino Milani
- Mario Missiroli
- Ettore Mo
- Sandro Modeo
- Paolo Monelli
- Eugenio Montale
- Indro Montanelli
- Alberto Moravia
- Mario Monti
- Giovanni Mosca
- Massimo Mucchetti
- Ada Negri
- Silvio Negro
- Emilio Nessi
- Luigi Offeddu
- Ugo Ojetti
- Giacomo Olimpio
- Alfredo Oriani
- Piero Ostellino
- Piero Ottone
- Moni Ovadia
- Amos Oz
- Vincenzo Paladino
- Angelo Panebianco
- Alfredo Panzini
- Giovanni Papini
- Mario Pappagallo
- Goffredo Parise
- Walter Passerini
- Pier Paolo Pasolini
- Giorgio Pasquali
- Gianfranco Piazzesi
- Guido Piovene
- Alessandro Piperno
- Luigi Pirandello
- Andrea Purgatori
- Giovanni Raboni
- Gianni Riotta
- Sergio Rizzo
- Maria Laura Rodotà
- Sergio Romano
- Alberto Ronchey
- Alfio Russo
- Giovanni Russo
- Claudio Sabelli Fioretti
- Nantas Salvalaggio
- Michele Salvati
- Giovanni Sartori
- Fiorenza Sarzanini
- Leonardo Sciascia
- Mario Sconcerti
- Cesare Segre
- Vittorio Sermonti
- Beppe Severgnini
- Enzo Siciliano
- Renato Simoni
- Mario Soldati
- Lina Sotis
- Giovanni Spadolini
- Corrado Stajano
- Gian Antonio Stella
- Ugo Stille
- Fareed Zakaria
- Cesare Zappulli
- Giuliano Zincone
- Emilio Tadini
- Tiziano Terzani
- Walter Tobagi
- Cesco Tomaselli
- Armando Torno
- Michele Torraca
- Giorgio Tosatti
- Bernardo Valli
- Aldo Valori
- Sebastiano Vassalli
- Franco Venturini
- Guido Vergani
- Orio Vergani
- Francesco Verderami
Viited
muuda- ↑ Corriere della Sera: ecco la nuova squadra del direttore Luciano Fontana
- ↑ Andmed – Accertamenti Diffusione Stampa
- ↑ "Accertamenti Diffusione Stampa". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2015. Vaadatud 27. veebruaril 2015.
- ↑ "Dati audipress (mai 2013)". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2014. Vaadatud 8. juunil 2015.
- ↑ "La libertà di stampa come missione. Torelli Viollier e Albertini, padri del «Corriere»". Vaadatud 28. veebruaril 2013.
- ↑ "Communicating Europe: Italy Manual" (PDF). European Stability Initiative. 19. mai 2008. Vaadatud 23. novembril 2014.
- ↑ Lapo Filistrucchi (august 2004). "The Impact of Internet on the Market for Daily Newspapers in Italy" (PDF). European University Institute. Vaadatud 8. oktoobril 2013.
- ↑ Storia del giornale