Bregenz

 

Esimene asustus pärineb umbes aastast 1500 eKr. Strabon on maininud keldi hõimu brigante selles Alpide piirkonnas. 5. sajandil eKr asutasid keldid Brigantioni, mis oli üks nende tugevaimini kindlustatud paiku. Pärast lahinguid aastal 15 eKr vallutasid roomlased Brigantioni ja linnast sai Rooma laager. See sai munitsiipiumi staatuse (Brigantium) 50. aasta paiku ja seal asus Rooma Bodeni järve laevastik. 259/260. aastal purustati Brigantium alemannide poolt, germaani rahvas, kes asus piirkonda 450. aasta paiku.

Aastatel 610–612 töötasid Bregenzis misjonäridena Columbán ja Gallus. Aastast 917 oli loss Udalrichingite elupaik (Vorarlbergi valitsev dünastia), kes kutsusid end Bregenzi krahvideks. Dünastia hääbus 1150. aasta paiku. Esimese Ulrichi poeg oli Gebhard, sündinud aastal 947. Temast sai Konstanzi piiskop. 1170. aasta paiku asutas Hugo von Tübingen (Montfort) linnalise asula (esmamainitud 1249. aastal), mida laiendati 13. ja 14. sajandil ning aastatel 1650-1652.

Linn müüdi 1451. aastal ja 1523. aastal Habsburgidele ja jätkas Austria võimu all, välja arvatud lühike Rootsi vägede okupatsioon Carl Gustaf Wrangeli juhtimisel Kolmekümneaastase sõja ajal, kuni 19. sajandini. Bregenz oli Baieri võimu all aastatel 1805-1814. Aastatel 1842-1850 ehitati Bodeni järvele sadam. Aastal 1883 ja aastatel 1889–1891 sadamat laiendati ning 1884. aastal loodi Austria laevateenistus. Raudteeühendus on aastast 1872 ja aastast 1884 üle Arlbergi. Sealt alates laienes linn ümberkaudsetele maadele.

Alates 1726. aastast on Bregenz olnud Austria administratsiooni peamine asukoht Vorarlbergis (Obervogtei, aastal 1786 Kreisamt, aastast 1861 Landtagi asukoht, aastast 1918 Landeshauptmanni asukoht). Rieden-Vorkloster ja Fluh liideti Bregenziga vastavalt 1919. ja 1946. aastal. Linna pommitati 1945. aastal ja purustati 72 hoonet.

 

 

 

 

 

 

 

• Jäänukid 13. ja 16. sajandist
• Linnamüür
• Vana raekoda (1662)
• Martinsturm (Martini torn). Algselt ehitatud roomlaste poolt, seal oli kabel freskodega 1362. aastast. Aastatel 1599-1601 lisati korrus. Sellel on suurim barokk sibulakujuline torn Kesk-Euroopas ja seal asub sõjaajaloo muuseum.
• Püha Galluse gooti stiilis kihelkonnakirik: selle romaani stiilis vundamendid pärinevad 1380. aasta eelsest ajast, kuid see ehitati ümber 1480. aasta paiku. 1737. aasta paiku kujundati seda barokk stiilis ümber.
• Herz-Jesu kihelkonnakirik (1905–1908).

• Raekoda, ehitatud aastal 1686 (fassaad aastast 1898)
• Gooti stiilis Seekapelle (järvekabel)
• Landhaus (ehitatud aastatel 1973-1982 W. Holzbaueri poolt)
• Endine Kornhausmarkt (ehitatud aastatel 1838-1940, muudetud aastatel 1951-1955); praegu on seal teater.
• Protestantlik Püha risti kirik (1862–1864)
• Kihelkonnakirik
• Püha Columbáni kirik (1962–1966)
• Kunsthaus Bregenz (1991–1997) (moodsa kunsti muuseum)
• Tourismushaus (turismikeskus) (1994–1998).

Vorklosteri ringkonnas on veel Maria Hilf kihelkonnakirik (1925–1931, C. Holzmeister, interjöör aastast 1980) ja Mehrerau tsistertslaste klooster.

Gebhardsbergi kaljul on jäänused Hohenbregenzi kindlusest (purustati rootslaste poolt aastal 1647).

• Wolf Dietrich von Raitenau (1559–1617), Salzburgi vürstlik peapiiskop 1587-1612
• Ignaz Anton von Indermauer (1759–1796), Vorarlbergi Landvögte ja Kreishauptmann
• Johann Konrad Dorner (1810-1866), Austria maalikunstnik
• Joseph Feßler (1813-1872), katoliiklik Sankt Pölteni piiskop ja autoriteet patristika alal
• Viktor von Ebner-Rofenstein (1842–1925), Austria anatoom ja histoloog
• Johann Georg Hagen (1847-1930), jesuiidist preester ja astronoom
• Jodok Fink (1853–1929), Austria talunik ja poliitik, esimene Austria asekantsler 1919-1920
• Max Sick (Maxick) (1882–1961), Saksa jõumees
• Valentin Feurstein (1885–1970), Austria kindral Wehrmachtis Teise maailmasõja ajal
• Lorenz Böhler (1885–1973), kirurg, üks kaasaegse õnnetuskirurgia loojaid; natsipartei liige
• Kaspar Albrecht (1889–1970), arhitekt ja skulptor
• Irmfried Eberl (1910–1948), psühhiaater ja Treblinka koonduslaagri ülem
• Hermann Gmeiner (1919–1986), Austria filantroop ja SOS Lastekülade asutaja
• Fritz Mayer (1933-1988), poliitik, Bregenzi linnapea 1970-1988
• Karl-Michael Vogler (1928–2009), näitleja, kasvas Bregenzis üles
• Sieghardt Rupp (1931–2015), näitleja
• Herbert Sausgruber (1946–), Austria Vorarlbergi liidumaa kuberner
• İlber Ortaylı (1947–), Türgi ajaloolane ja ajaloo professor
• Günter Bischof (1953–), Austria-Ameerika ajaloolane ja ülikooli professor
• Martin Pasi (1953–), Austria-Ameerika orelimeister
• Christina Simon (1954–), Austria laulja ja helilooja
• Ernst Fehr (1956–), Austria käitumisökonomist ja neuroökonomist
• Anton Amann (1956–2015), Austria keemik ja keemiaprofessor Innsbrucki meditsiiniülikoolis
• Hans-Peter Martin (1957–), ajakirjanik ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige
• Stefan Sagmeister (1962–), graafiline disainer
• Markus Gasser (1967–), kirjandusteadlane ja kirjanik
• Patrick Ortlieb (1967–), endine mäesuusataja ja olümpiavõitja
• Arno Geiger (1968–), Austria romaanikirjanik
• Roman Rafreider (1969–), Austria televisioonivõõrustaja ja ajakirjanik
• Christof Unterberger (1970–), tšellist ja filmihelilooja
• Maria Anwander (1980–), kontseptuaalne kunstnik, spetsialiseerunud performance- ja installatsioonikunstile
• Jakob Kasimir Hellrigl (1993–), tuntud kui räppar Candy Ken; ühendab meheliku välimuse ja naiseliku popkultuuri

• Bangor, Põhja-Iirimaa
• Akko, Iisrael