Bougainville
See artikkel räägib saarest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Bougainville (täpsustus).Bougainville (inglise; tok-pisini Bik Buka) on saar Melaneesias, geograafiliselt üks Saalomoni saartest, poliitiliselt kuulub Paapua Uus-Guineale, moodustades põhiosa Bougainville'i autonoomsest piirkonnast.
Bougainville'i pindala on 9318 km². Saar on mägine, kõrgeim tipp on 2715 meetri kõrgune Balbi vulkaan [1].
Bougainville'il elas 2008. aasta seisuga 175 160 inimest. Rahvastiku tihedus oli 18,80 inimest ruutkilomeetri kohta.
Ajalugu
muudaBougainville on olnud asustatud vähemalt 33 000 aastat.
Põhja- ja Lõuna-Bougainville'is räägitakse idapaapua keeli, mille päritolu ja sugulussuhted on teadmata. Nähtavasti on nende keelte kõnelejad saarte põlisasukad. Saare keskosas kõneldakse austroneesia keeli, mille tõid saarele Lapita kultuuri kandjad lääne poolt umbes 3000 aastat tagasi.
Eurooplaste jaoks avastas Bougainville'i 1767 Louis Antoine de Bougainville ja nimetas selle enese järgi, kuid Saalomoni saarte pärismaalaste vaenulikkuse tõttu ei maabunud saarel ega kuulutanud seda Prantsusmaa osaks.
Saksa Uus-Guinea kehtestas oma kontrolli Bougainville'i ja selle lähedal paiknevate saarte Buka, Choiseuli saare, Shortlandi ja Treasury saarte üle 1885, kuid ei laiendanud oma võimu kagu poole ülejäänud Saalomoni saartele. Suurbritannia kuulutas ülejäänud Saalomoni saared 1893 oma protektoraadiks. 1899 hõivas Suurbritannia Saksa Uus-Guinea idapoolseimad saared ja 1900 loobus Saksamaa õigusest kõigile Saalomoni saartele peale Bougainville'i, saades vastutasuks Lääne-Samoa, mis tänapäeval moodustab Samoa riigi.
Esimese maailmasõja ajal okupeeris Austraalia kogu Saksa Uus-Guinea ja Rahvasteliit andis 1920 kogu selle territooriumi Austraalia halduse alla.
1942 vallutas Bougainville'i Jaapan, kes kasutas saart Teise maailmasõja ajal baasina rünnakute korraldamiseks Guadalcanalile, kus asub tänapäeva Saalomoni Saarte pealinn Honiara, ja teistele liitlaste territooriumidele. 1943. aasta novembrist 1944. aasta aprillini püüdsid liitlased Bougainville'i vallutada, aga jaapanlased taganesid mägedesse ja säilitasid sõja lõpuni oma väed saarel. Alles Jaapani keiser Hirohito käskis neil 2. septembril 1945 alla anda, misjärel Jaapani sõdurid saadeti Jaapanisse.
Paapua Uus-Guinea iseseisvus 1975. aastal. Sellest ajast moodustab Bougainville koos oma looderannikul asuva Buka saare ning mõne põhjas ja kirdes asuva atolliga Paapua Uus-Guinea Põhja-Saalomoni saarte provintsi.
1988–1998 toimunud kodusõjas hukkus üle 15 000 inimese. 2001. aastal sõlmitud rahulepingus lubati korraldada iseseisvusreferendum.
Sügisel 2019 oli kavas korraldada iseseisvusreferendum.[2] Referendum toimus 23. novembrist kuni 7. detsembrini ja tulemused kuulutati välja 11. detsembril 2019. 98% hääletanutest eelistas täielikku iseseisvust.[3] Hääletus ei ole Paapua Uus-Guinea valitsusele siduv.
Viited
muuda- ↑ Suur maailma atlas, lk. 150
- ↑ Vote on Bougainville’s independence from Papua New Guinea delayed until October 2019
- ↑ Bougainville Referendum Commission (vaadatud 13. detsembril 2019)