Boeing 747

Juba enne USAF-i korraldatud transpordilennuki riigihanke konkursil Lockheedi lennukile C-5 Galaxy allajäämist, oli reisilennufirma Pan American World Airways avaldanud Boeingu ettevõttele soovi saada Boeing 707-ga võrreldes kaks korda rohkem reisijaid mahutav lennuk.

Teada on Pan American World Airwaysi bossi J. Trippe ja Boeingu juhi W. Alleni dialoog, kus Trippe lausus: „Kui sa sellise ehitad, siis ma ostan selle.“ ja Alleni vastus: „Kui sa selle ostad, siis ma ehitan sellise.“

Pärast Pan American World Airwaysi 25 tulevase hiigellennuki tellimuse saamist 13. aprillil 1966, hakkas Boeing seda välja töötama. Boeing 747 „isa“ ehk projekti peakonstruktor oli Joe Sutter. Prototüübi montaaž kooste-ellingul algas jaanuaris 1967, lennuki ametlik esitlus toimus 30. septembril 1968. Alates 9. veebruaril 1969 toimunud esmalennust kuni 27. aprillini 2005, mil tõusis õhku Airbus A380, oli Boeing 747 maailma suurim reisilennuk.

Boeing 747 konstrueerimise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki varasemat projekteerimise kogemust. See pani Boeingu insenerid tehniliselt nõudliku väljakutse ette. Muu hulgas tuli kogu kontseptsioonis lähtuda kere, kandepindade, teliku ja mootorite täiesti uuest tõlgenduspõhimõttest. Boeing Everetti tehase Boeing 747 montaažiellingute hoone on mahult senini maailma suurim ehitis.

 

• Kere

Täismetall poolmonokokk-konstruktsioon (kandva kestaga, mis on needitud kerekaartele ja stringeritele). Survestatav reisijatesalong ja peateki alune kaubasektsioon. Reisijate salong on kere esiosas kahekorruseline. Ülemise korruse esiosas asub piloodikabiin, milles asuvate pilootide istmetelt avaneb tavatult kõrge vaade maandumisrajale. Reisijatesalongi all asub kaubaruum.

• Tiib

Vabaltkandev täismetall-konstruktsioon. Tiiva esiservale kinnitub sektsioonidena eeltiib. Kummalgi tiivapoolel on 6 spoilerit. Tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejärgulise Fowler-tüüpi tagatiib/maandumisklappidega. Üks kandepinna pool kaalub 12,7 tonni.

• Telik

Sissetõmmatav, hüdrauliliselt toimiv. Pööratav/juhitav ninatelik, paarisratastega, ettepoole sissetõmbuv. Neljasambaline põhitelik neljarattalise vankriga, millest kaks asuvad kere all toetades seda ja kaks tiiva all. Kõik rattad on varustatud ketaspiduritega.

• Stabilisaator

Vabaltkandev metall-konstruktsioon, milles asuvad kütusepaagid (u 9000 l), kohtumisnurk on seadistatav (trimmitav), volframist tasakaalustusmassiga kõrgustüür.

747-200 on suurema lennukaugusega, võeti kasutusele 1971. Kaubaveoversioon 747-200F tuli 1972. aastal, samal ajal ka Jaapani siseliinidele mõeldud lühikese lennukauguse ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 SR.

747SP, esmalend 4. juulil 1975. See lennuk oli standardversioonist 14,5 meetrit lühem, neid ehitati 45, viimane 1982.

1982. aastal pikendati 747-200 ülemise korruse reisijatesalongi 7 meetri võrra, mis sai aluseks modifikatsioonile 747-300, esmalend 5. oktoobril 1982 ja esimene ostja oli Swissair. Sellist modifitseerimist pakkus lennukiehitaja ka olemasolevatele Boeing 747-tele.

Uuem 747-400 vajab varasema kolme meeskonnaliikme asemel ainult kahte, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale, et muuta seda kergemaks, suurendatud on ka kütusepaakide mahtu. Sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747-400F.

14. novembril 2005 teatas Boeing 747-8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Boeing 747

• Boeing 747 Boeingu kodulehel boeing.com (inglise keeles)