Biomolekul
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.
Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.
Biomakromolekulid
muudaValgud
muudaPikemalt artiklis Valgud', Valkude loend
- Valgud (sh ensüümid, multiensüümid) (aminohapete polümeerid)
Polüsahhariidid
muuda
- Polüsahhariidid (monosahhariidide polümeerid)
Nukleiinhapped
muuda
- Nukleiinhapped (sh desoksüribonukleiinhape ehk DNA ja ribonukleiinhape e RNA) (nukleotiidide polümeerid)
Lipiidid
muuda
- Lipiidid (lihtlipiidid, liitlipiidid ehk lipoidid (sh nukleoproteiinid[1], rasvhapped, lipoproteiinid[1])
Rasvad
muuda
Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]
Orgaanilised happed
muuda
Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]
Biomikromolekulid loomadel
muudaAminohapped
muuda- Aminohapped *Aminohapete loend (tuvastatud ligi 300, inimeste keha jaoks asendamatuid aminohappeid ligi 20)
Monosahhariidid
muudaNukleotiidid
muudaRasvhapped
muudaHormoonid
muudaVitamiinid
muudaka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.
Biomikromolekulid taimedel
muudaTaimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:
- alkaloidid (tuvastatud ligi 10 000 alkaloidi)[3]
- valguta aminohapped
- rasvhapped
- terpenoidid (tuvastatud üle 25 000 terpenoidi)[3]
- tsüageensed glükosiidid
- fenoolsed ühendid ( tuvastatud üle 10 000 fenoolse ühendi)[3]: flavanoidid, lihtfenoolid, kumariinid, naftokinoonid, stilbeenid, lignaanid , neolignaanid, ligniinid, melaniinid, polüfenoolid jpt.[4]
- betalains
- glykosinolates[5]
Hormoonid
muudaVitamiinid
muuda- Vitamiinid *Vitamiinide loend jpm.
Vaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muuda- The Nomenclature of Lipids Recommendations, 1976, IUPAC-IUB Commission on Biochemical Nomenclature (CBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Carbohydrates, Recommendations 1996, IUPAC-IUBMB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Glycolipids, Recommendations 1997, IUPAC-IUB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Gupta, P.K., Cell and Molecular Biology, 2009 , Rastogi Publications, Google'i raamat (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Joe Rosen, Lisa Quinn Gothard. Encyclopedia of Physical Science (Facts on File Science Library), Vol 1, Facts on File; 1 ed, 2009, ISBN 978-0816070114 Google'i raamat (vaadatud 29.05.2013) (inglise keeles)
- Ain Raal, Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
- Prithipalsingh Festschfift, Plant Taxonomy: Past, Present, and Future, 2012, The Energy and Resources Institute, ISBN 978-81-7993-359-6, Google'i raamat (vaadatud (30.05.2013) (inglise keeles)