Bayeux' vaip

Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele kangale tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses.

Vaip on nime saanud oma asukoha järgi: nimelt hoiti vaipa varem Bayeux' katedraalis Normandias, kus seda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks välja pandud Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune, kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina.

Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066. aastal toimunud Hastingsi lahingul.

Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaiba servad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust.

Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde.

Ehkki poliitiline propaganda ja üksikisikute ületähtsustamine on loo ajaloolist tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on täheldatud, et sõjamehed on kujutatud paljaste kätega, samas kui teiste allikate järgi kanti lahingutes ja jahil üldiselt kindaid.