Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19. sajandil koostatud Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Narva seaduste kodifikatsioon. Seadustik puudutas eelkõige aadlikke, vaimulikke ja linnaelanikkke; talupoegi aga peaaegu üldse mitte^[1].

Seadustikust kavatseti välja anda 5 jagu nii saksa kui vene keeles, ent kodifitseeritud kujul avaldati 3 osa^[1]:

• I Behörden-Verfassung, Verfassung der Obrigkeiten und Behörden der Gouvernementsverwaltung (1730 §§, sellest §§ 1–3 üldine sissejuhatus) 1846 kubermangu ametiasutuste korraldus
  • Einleitung
  • Erstes Buch. Von der Verfassung der Behörden in den Ostseegouvernements in Allgemeinen
  • Zweites Buch. Verfassungen des Gouvernements Livland
  • Drittes Buch. Verfassungen des Gouvernements Esthland
  • Viertes Buch. Verfassungen des Gouvernements Kurland
  • Fünftes Buch. Verfassungen der Stadt Narva
• II Ständerecht, Ständerecht der Ostseegouvernements (1502 §§), 1846 seisusteõigus
  • Allgemeine Bestimmungen
  • Erstes Buch. Von dem Adel
  • Zweites Buch. Von der Geistlichkeit
  • Drittes Buch. Von den Bürgern
• III Privatrecht, Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht (XXXVIII + 4600 §§) 1865 tsiviilseadustik (Balti eraseadus)
  • Einleitung
  • Erstes Buch. Familienrecht
  • Zweites Buch. Sachenrecht
  • Drittes Buch. Erbrecht
  • Viertes Buch. Recht der Forderungen
• IV Civilprozeß
• V Kriminalprozeß

IV ja V jagu jäid venestamise tõttu ametlikult välja andmata ja Baltimaades kehtestati vastavad Vene seadused.

Iseseisvunud Eesti vabariigis jäi kehtima Balti provintsiaalseadustikust 3. jagu ehk tsiviilseadustik^[1].