BP

BP ajalugu algas 1901. aasta mais, kui Pärsia šahh andis William Knox D'Arcyle kontsessiooni nafta otsimiseks. D'Arcy avastas naftat 1908. aasta mais. See oli esimene majanduslikult tähelepanuväärne naftaleiukoht Lähis-Idas. 14. aprillil 1909 moodustati Inglise-Pärsia Naftakompanii, esialgu Birma Naftakompanii tütarettevõttena, et seda leiukohta ekspluateerima hakata. 1935 sai see iseseisvaks Inglise-Iraani Naftakompanii (AIOC) nime all.

Pärast teist maailmasõda hakkas Iraanis kasvama surve valitsusele muuta kontsessioonileping Iraanile kasulikumaks. Nii valitsus kui AIOC seisid sellele kavale esialgu vastu. Kuid 1951. aasta märtsis mõrvati läänemeelne peaminister Ali Razmara ja parlament valis tema asemele rahvuslase Mohammed Mosaddeghi. Sama aasta aprillis võttis parlament ühel häälel vastu seaduse, millega kogu naftatööstus natsionaliseeriti. AIOC põhjal moodustati Iraani Riiklik Naftakompanii. Suurbritannia valitsus kaebas selle otsuse Haagi rahvusvahelisse kohtusse, kuid jäi kaotajaks.

1953. aasta kevadel käskis USA president Dwight Eisenhower Luure Keskagentuuril organiseerida Iraanis riigipöörde. See operatsioon sai tuntuks koodnime Operatsioon Ajax all. Operatsiooni olid kaasatud Iraani šahh ja sõjaväelased ning Suurbritannia valitsus toetas seda rahaliselt. Operatsioon õnnestus ning 19. augustil 1953 Mosaddegh kukutati ja vangistati. Võimule tulid šahh ja läänemeelne kindral Fazlollah Zahedi.

Pärast riigipööret muudeti Iraani Riiklik Naftakompanii rahvusvaheliseks konsortsiumiks, millest pool kuulus väliskapitalile ja pool Iraanile, kuid iraanlasi ei lubatud ettevõtte direktorite nõukogusse ning Iraani audiitoritel ega teistel ametnikel polnud õigust selle raamatupidamist kontrollida. Ettevõte sai tagasi oma endise nime (AIOC). Lisaks otsustati, et ükski ettevõte ei tohi kontrollida kogu Iraani naftatööstust nagu enne riigipööret. AIOC sai Iraani naftast 40%, 40% läks viiele USA naftaettevõttele ning 20% läks Royal Dutch Shellile ja Prantsuse Naftakompaniile, mis tänapäeval kannab nime Total S.A.

1954. aastal sai AIOC nimeks British Petroleum Company. 1959 laiendas ta oma tegevust väljapoole Lähis-Ida, alustades tööd Alaskal. 1965 sai ta esimeseks ettevõtteks, kes hakkas naftat puurima Põhjameres.

British Petroleum tegutses Iraanis kuni Iraani revolutsioonini, mis toimus 1979. Võimule tulnud islamivalitsus natsionaliseeris kogu riigis toimuva naftatööstuse ilma kompensatsioonita. Sellest ajast pole British Petroleum enam Iraanis tegutsenud.

Aastatel 1998–2000 (pärast ühinemist Amocoga) kandis ettevõte lühikest aega nime BPAmoco.

 

20. aprillil 2010 toimus BP heaks töötanud naftaplatvormil Deepwater Horizon plahvatus ja puhkes tulekahju. Ülejärgmisel päeval platvorm uppus. Kokku sai selle käigus surma 11 inimest. Tekkis ulatuslik naftareostus.

BP lubas võitluseks naftareostusega kulutada 7 miljonit USA dollarit päevas. Võrdluseks: 2010. aasta I kvartalis sai BP kasumit keskmiselt 61 miljonit dollarit päevas.

BP aktsiatest kuulub Suurbritannia kodanikele umbes 40% ja USA kodanikele umbes 39%. BP maksab välja seitsmendiku kõigist dividendidest, mis Suurbritannias üldse välja makstakse. Sel põhjusel moodustab BP paljude pensionifondide investeeringutest olulise osa.

Deepwater Horizoni õnnetuse tulemusena langes BP aktsia väärtus rohkem kui poole võrra, olles 20. aprillil 2010 60,57 $ ja 9. juunil 29,20 $. 2010. aasta lõpuks oli aktsia tõusnud 44,14 $-ni. ^[1]

2011. aastal sõlmisid BP ja Vene riiklik naftafirma Rosneft 16 miljardi USA dollari väärtuses aktsiate vahetuslepingu, mille käigus Vene riiklik naftafirma Rosneft sai 5% BP ja BP 9,5% Rosnefti aktsiatest, lisaks BP poolt eelnevalt omandatud 1,2% aktsiatele. Ettevõtted on leppinud kokku ka kolme litsentseeritud Vene arktilise mandrilava bloki uurimise ja arendamise asjus, mille piirkond on pindalalt ja perspektiividelt võrdne Suurbritannia osaga Põhjamerest. Kokkulepet kinnitati ametlikult paar tundi pärast seda, kui BP tegevjuht Bob Dudley kohtus Venemaa peaministri Vladimir Putiniga^[2].

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: BP

• BP ametlik veebileht