Augustin-Jean Fresnel

Augustin-Jean Fresnel (prantsuse [oɡystɛ̃ ʒɑ̃ fʁɛnɛl] ; ^[1] 10. mai 1788 – 14. juuli 1827) oli prantsuse ehitusinsener ja füüsik, kelle optikauuringud populariseerisid valguse laineteooriat tehes sellest laialdaselt aktsepteeritud teooria. Seejuures jäi 1830. aastate lõpust^[2] kuni 19. sajandi lõpuni levinuks Newtoni formuleeritud valguse korpuskulaarne teooria. Lisaks on meresõidu ohutust parandatud tuletornides tema "astmeliste" läätsede kasutuselevõtmisega. Talle kuulub katadioptrilise (peegeldava/murduva) Fresneli läätse leiutamise au. Fresnel leiutas iseseisvalt ka astmelise läätse, teadmata, et krahv Buffon^[3] oli lihtsama dioptrilise (puhtalt murdva) astmelise läätse juba leiutanud. Sellist läätse kasutatakse näiteks ekraani suurendusseadmetes ja grafoprojektorite kondensaatorläätsedes.

Augustin-Jean Fresnel
"Augustin Fresneli" portree tema 1866. aastal ilmunud teaduskogumiku frontispissilt
Sündinud	10. mai 1788 Broglie, Prantsusmaa kuningriik
Surnud	14. juuli 1827 (39-aastaselt) Ville-d'Avray, Prantsusmaa kuningriik
Maetud	Père-Lachaise'i kalmistu
Rahvus	prantslane
Haridus	École polytechnique (1804–6) École des Ponts
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika, inseneriteadused
Tuntumad tööd	kaksikmurdumine Difraktsioon Fresnel–Arago seadused Fresneli valemid Fresneli integraal Fresneli lääts Fresneli arv Fresneli romb Huygensi-Fresneli printsiip Fresneli tsoon Kompleksamplituud Polarisatsioon Füüsikaline optika
Tunnustus	1819: Akadeemia Grand Prix 1824: Auleegioni orden 1825: ForMemRS 1827 '24: Rumfordi medal

Sõnastades täiendatud kujul Huygensi sekundaarlainete printsiibi ja Youngi interferentsi printsiibi kvantitatiivsel kujul ning oletades, et värvused koosnevad siinuslainetest suutis Fresnel esimesena anda selgituse valguse hajumise kohta keskkonna servadel ning esimese rahuldava selgituse sirgjoonelise lainelise levi jaoks.^[4] Osa tema esitatud argumendist moodustas tõestus, milles ta näitas, et sama sagedusega, kui erineva faasiga sinusoidide liitmine on analoogne eri suundadega jõudude liitmisega. Lisaks eeldades, et valguslained on ristlained, selgitas Fresnel kahe läbipaistva isotroopse keskkonna vahelisel piirpinnal tekkiva valguse polarisatsiooni olemust, kromaatilise polarisatsiooni mehhanismi ning seal esinevaid valgusläbivus- ja peegeldustegureid. Seejärel üldistades suuna-kiiruse-polarisatsiooni suhet kaltsiidi jaoks võttis ta arvesse peegeldunud kiirte suunda ja polarisatsiooni kaksikmurdumisega kristallides, mis kuuluvad kahesuunalise klassi (nendes, milles Huygensi sekundaarlained lainepinnad ei ole telgsümmeetrilised).

Hiljem võttis ta kasutusele mõisted "lineaarne polarisatsioon", "ringpolarisatsioon" ja "elliptiline polarisatsioon" ning selgitas, kuidas optilist aktiivsust võib mõista, kui ringpolariseeritud valguse kahe suuna erinevas levikiiruses ja lubades kompleksarvulist peegeldustegurit selgitas muutust polariseerituses, mis tekib täielikust sisepeegeldusel näiteks Fresneli rombis. Kehtiva korpuskulaarse valguse teooria kaitsjad ei suutnud oma teooriat kasutades sama väheste eeldustega kvantitatiivselt täpselt selgitada nii paljusid nähtusi nagu Fresnel oma teooriaga.

Fresnel kannatas terve elu jooksul tuberkuloosi käes ning suri selle tagajärjel 39-aastaselt. Ta ei saavutanud oma elu jooksul laialdast tuntust, kuid elas piisavalt kaua, et saada tunnustatuks oma kolleegide seas. Näiteks sai oma surivoodil Londoni Kuningliku Seltsi Rumfordi medali ja tema nime leidub laialdaselt kaasaja optika ja lainelevi terminoloogias.