Arnold Pukk

Arnold Puki isa oli 1929. aastast Kehtna riigimõisa aednik ja Kehtna kodumajanduskooli aiatööõpetaja. Pukk on öelnud: "Ma sündisin Kehtna "pruutidekooli" kasvuhoones ja kasvasin üles Kehtna pargipuude vahel."^[1][4]

Pukk lõpetas 1944 Kehtna algkooli^[5], 1949 Rapla Keskkooli ja 1954 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna (diplomitöö "Kultuurrooside kasvatamise küsimusi ENSV oludes", juhendaja August Mätlik^[6]). 1954–1955 oli ta riikliku suunamisega Tallinna masina-traktorijaama (Kosel) peaagronoom, kuid vabanes tervislikel põhjustel ning oli seejärel 1955–1957 Kehtna Kolhoosiesimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkooli (KEEP) aiandusõpetaja ja asedirektor, 1957–1960 Eksperimentaalbioloogia Instituudi aspirant ja 1960–1961 nooremteadur, 1961–1978 Tallinna Botaanikaaia direktor. Juhtiva töö kõrvalt polnud tal aega kaitsta kandidaadikraadi, mistõttu pidi ta 1979. aastal direktori kohast loobuma. 1979–1982 oli ta botaanikaaia maastikuarhitektuuri sektori juhataja, 1982–1991 juhtivinsener ja 1991–1994 ajakirja Aiandus. Mesindus peatoimetaja. Ühtlasi pidas ta 1975–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis loenguid maastikuarhitektuurist, 1996–1998 Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis arhitektuurist ja maastikuplaneerimisest ning Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsis (EAMS) roosikasvatusest.^[1][4]

1963. aastal osales ta konsultandina dokumentaalfilmi "Õitsvad kivid" tegemisel^[7].

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale^[5]. Sellele järgnenud riiklike sanktsioonidega on seostatud ka Puki juhitud maastikuarhitektuuri sektori kaotamist^[4].

1997. aastal naasis Arnold Pukk Kehtnasse^[4]. Pensionieas oli aastaid Kehtna valla keskkonnakomisjoni (mida juhtis Puki kursusekaaslane Tenno Teets) ja "Kauni kodu" konkursikomisjoni liige, aktiivne kodu-uurija^[5][2] ja MTÜ Kehtna Kultuuriselts liige^[4].

Arnold Pukk uuris haljastust, pargikujundust ning rooside põlvnemist ja sortimenti. Ta osales Tallinna Botaanikaaia rajamises ning selle kui uurimiskeskuse arendamises. Pukk kirjutas töid rooside paljundamise, kasvatamise, hooldamise ja katmise ning maastikuarhitektuuri ja vanade parkide hooldamise kohta. Aastast 1983 oli ta Eesti Televisiooni saatesarja "Vaata aeda" paljude saadete autor ja juht, kujundas üle 15 lillenäituse, oli Türi lillelaada ja Tallinna lillepeo mõtte algatajaid ja nende korraldajaid. Pukk oli EAMSi liige^[1], üks spetsialiste ühendava Eesti Roosiklubi asutajatest 1987. aastal^[8] ja ka Eesti Orhideekaitse Klubi asutajaliige^[9]. Ta avaldas üle 20 teadustrükise, sh 1 monograafia.^[1]

• 2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk^[1].
• 2014 – Tallinna Botaanikaaia rosaariumis avati Arnold Puki nimeline pink^[3].

• "Roosikasvatus" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
• "Vanade parkide olukorrast ja selle parandamise abinõudest" // "Linnade ja asulate haljastamine" Tallinn, 1960
• "Eestis ajatamiseks sobivast lõikerooside sortimendist" // Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia (1961) 1
• "Haljastamiseks sobiv pargirooside sortiment ja selle täiendamise perspektiivid" // Tallinna Botaanikaaia uurimused 1 (1962)
• "Maastikuarhitektuur ja põllumajandusmaastike kujundamine" // "Põllumajandusmaastike kujundamine" Tallinn, 1976
• "Kevadtööd roosiaias" // Sotsialistlik Põllumajandus (1979) 8–9

• "Eesti aianduse biograafiline leksikon" Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1988, lk 105–106
• "Eesti entsüklopeedia" 14. kd, lk 650
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

• Marianna Saar "Arnold Pukk" Eesti Loodus 2/2012 (nekroloog)
• "Arnold Pukk 20. IX 1930 - 5. I 2012" Nädaline, 12. jaanuar 2012 (DIGAR)
• Uwe Gnadenteich Suri Tallinna botaanikaaia asutaja Arnold Pukk Postimees, 10. jaanuar 2012
• Tiia Truu "Arnold Pukk sai eile 80aastaseks" Nädaline, 21. september 2010 (DIGAR)
• Hr Arnold Pukk on Riigivapi Teenete Märgi IV kl kavaler. Õnnitleme. Valla Vaatleja, 25. märts 2006. Lk 5.
• Teenetemärkide kavalerid. Vabariigi President

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.