Abdullah Gül

Ta lõpetas Istanbuli ülikooli majandusteaduse erialal ja töötas seejärel õppejõuna. 1983–1991 töötas ta Islami Arengupangas.

Ta liitus juba tudengina islamistliku üliõpilasühendusega ja valiti islamistliku Heaolupartei kandidaadina Kayseri provintsist 1991 ja 1995 Türgi parlamendi liikmeks. 1999 pääses ta uuesti parlamenti Voorusepartei esindajana. Nimelt oli Heaolupartei vahepeal kuulutatud islamistlikuks erakonnaks ja seetõttu Türgi põhiseaduse vastaseks ja Voorusepartei oli loodud selle asemele. Gül oli üks Õigluse ja Arengupartei asutajatest, mis rajati islamistlikuks tunnistatud ja laiali saadetud Voorusepartei asemele. 2002–2003 oli ta Türgi peaminister, alates 2003. aastast välisminister.

Välisministrina oli Gül osav diplomaat ja suutis alustada Türgi ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga.^[1]

24. aprillil 2007 teatas peaminister Tayyip Erdoğan, et Abdullah Gül on Õigluse ja Arengupartei kandidaat 2007. aasta presidendivalimistel.

27. aprillil toimus parlamendis presidendivalimiste esimene voor. Abdullah Gül kogus 357 parlamendiliikme toetuse, mis tähendas 10 hääle puudumist võitmiseks vajalikuks enamusest. Ilmalikud parteid boikoteerisid valimisi. Pärast hääletusvooru hoiatas Türgi armee, et on vajadusel valmis tegutsema ilmaliku riigikorra säilitamise nimel. 1. mail tühistas konstitutsioonikohus presidendivalimiste esimese vooru tulemused.

See viis poliitilise kriisi ja ennetähtaegsete valimisteni. Valimiste tulemusel saavutas Õigluse ja Arengupartei piisava ülekaalu, et valida Gül presidendiks.^[1]

28. augustil 2007 toimus presidendivalimiste kolmas voor, kus ta valiti lihthäälteenamusega Türgi 11. presidendiks. Veel samal kuul vannutati ta ametisse^[1].

Güli ametisseastumise tseremoonial ei osalenud peamine opositsioonipartei ega kindralid, sest Türgi ilmalik eliit koos sõjaväe juhtkonnaga pidasid teda liiga islamimeelseks. Sajad türklased avaldasid presidendipalee ees tema vastu meelt, aga tema kodulinnas Kayseris tähistasid tuhanded tema võitu.^[1]

Türgi relvajõudude ülemjuhataja Yasar Büyükanit ütles Güli valimise järel, et näeb riigis "kurjuse keskusi", mis soovivad ilmalikku vabariiki õõnestada. Sellega andis ta mõista, et sõjavägi hakkab tegutsema, kui astutakse samme riigi ja kiriku lahususe vastu. Sõdurist poliitik Mustafa Kemal Atatürk tõrjus usu avalikust elust 1920. aastatel, kui ta Osmanite impeeriumi varemeile vabariigi lõi. Sõjavägi peab end Türgi ilmaliku korra kaitsjaks ja on viimase 60 aasta jooksul kukutanud 4 valitsust, mida on pidanud liiga islamistlikuks.^[1]

Ametisse astudes tõotas Gül pidada kinni ilmalikkuse põhimõtetest ja võimaldada usuvabadus.^[1]

Abdullah Gül on abielus Hayrunisa Güliga (sündinud Özyurt). Kui nad 1980 abiellusid, oli Abdullah Gül 30-aastane, Hayrunisa 15-aastane. Neil on kolm last.

Nende perekonnanimi tähendab türgi keeles roosi.

Hayrunisa Gülil on komme avalikult pearätti kanda. Pearätt sümboliseerib usu mõju. Sellepärast ei kiida Türgi ilmalik eliit seda kommet heaks, aga avaliku arvamuse uuringu järgi peab 73% Türgi elanikke normaalseks, et naine pearätti kannab, ja ainult 20% väitis, et see neile ei meeldi.^[1]

Abdullah Gül on vaegkuulja ja kannab kuuldeaparaati.

• Abdullah Güli koduleht
• Pearätte kandvate inimeste lemmik Postimees, 28. august 2007
• Ilves kinnitas Eesti toetust Türgi liitumisele ELiga, Postimees, 10. oktoober 2008
• Türgi presidendilt nõutakse DNA-testi Delfi, 25. detsember 2008