A-horisont

A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.

A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A-horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest.

A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 2–8 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani.

Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu.

A-horisont moodustabki viljakandva maa. Kui poes müüakse mulda, siis on selle koostis kõige sarnasem just A-horisondi omaga. Mulda ostetakse aedadesse ja potipõllunduse jaoks. Viljapõldude jaoks seda ei osteta, sest suurte põldude jaoks mulla ostmine on liiga kallis.

A-horisont on pude ja sellepärast väga vastuvõtlik erosioonile. Seda võib kahjustada nii veevool kui tuul. Igal aastal hävib erosiooni toimel 25 miljardit tonni A-horisonti. A-horisondi puudumine muudab taimede kavutingimused väga raskeks. Soodsates tingimustes kulub 1 cm A-horisondi moodustumiseks umbes 100 aastat. Selleks on vaja õiges vahekorras orgaanilist ja anorgaanilist ainest ning niiskust.

Paljudes kultuurides on A-horisondi vajalikkuse tõttu inimeluks tekkinud maaema kultus. Maaviljelusjumalust on sageli kummardatud viljakusjumalusena.