31. märts
kuupäev
<< Märts >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
2024 |
31. märts on Gregoriuse kalendri 90. (liigaastal 91.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 275 päeva.
Sündmused
muuda- 1696 – kehtestati Liivimaa majandusreglement, mis muu hulgas reguleeris kroonumõisate rentnike ja talupoegade suhteid.[1]
- 1919 – kaotati Sisekaitseülema ametikoht ja tema ülesanded pandi Kaitseliidu ülemale.[2]
- 1933 – Tallinna politseijaoskondadele jagati kumminuiad.
- 1940 – algasid Kallaste linnavolikogu valimised.
- 1943 – Vanemuises mängiti ette eesti esimene ballett: Eduard Tubina "Kratt".[1]
- 1966 – pandi alus Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumile.[1]
- 2000 – algas 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus, mis kestis kuni 9. aprillini.[3] Ühtekokku loendati 1 370 052 alalist elanikku, kellest oli eestlasi 930 219 (67,90%), venelasi 351 178 (25,63%), ukrainlasi 29 012 (2,12%), valgevenelasi 17 241 (1,26%), soomlasi 11 837 (0,86%), tatarlasi 2582 (0,19%), lätlasi 2330 (0,17%), poolakaid 2193 (0,16%), juute 2145 (0,16%), leedulasi 2116 (0,15%), sakslasi 1870 (0,14%). Teistest rahvustest inimesi oli 9410 (0,69%). Rahvus oli teadmata 7919 inimesel (0,58%).[4]
Maailmas
muuda- 1495 – loodi Prantsusmaa-vastane Venezia liiga.
- 1754 – Kopenhaagenis avati Kuninglik Taani Kunstiakadeemia.
- 1822 – türklased korraldasid pärast Chíose saare elanike ebaõnnestunud ülestõusukatset saarel tapatalgud.
- 1885 – Betšuaanamaast sai Suurbritannia protektoraat.
- 1889 – Pariisis avati Eiffeli torn.
- 1909 – Serbia loovutas Austria-Ungarile kontrolli Bosnia-Hertsegoviina üle.
- 1917 – Taani jäi ilma oma viimastest valdustest Lääne-Indias, müües need USAle.
- 1918 – USA-s rakendati esimest korda suveaega.
- 1940 – Karjala ANSV-st ja Soomelt äravõetud aladest moodustati Karjala-Soome NSV.[5]
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 31. märtsil
- 1596 – René Descartes, prantsuse filosoof ja matemaatik
- 1685 – Johann Sebastian Bach, saksa helilooja
- 1732 – Franz Joseph Haydn, austria helilooja
- 1811 – Robert Bunsen, saksa keemik
- 1857 – Boriss Sreznevski, vene meteoroloog
- 1872 – Aleksandra Kollontai, vene revolutsionäär
- 1914 – Octavio Paz, Mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
- 1926 – John Fowles, inglise kirjanik
- 1928 – Gordie Howe, Kanada hokimängija
- 1934 – Shirley Jones, USA näitleja
- 1935 – Richard Chamberlain, ameerika näitleja
- 1938 – Mai Murdmaa, eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist
- 1939 – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia poliitik, teadlane ja kirjanik
- 1948 – Rhea Perlman, USA näitleja
- 1948 – Al Gore, USA poliitik
- 1955 – Angus Young, šoti päritolu Austraalia muusik
- 1966 – Roger Black, Briti kergejõustiklane
- 1971 – Ewan McGregor, inglise näitleja
- 1971 – Pavel Bure, vene hokimängija
- 1975 – Toni Gardemeister, soome rallisõitja
- 1983 – Silver Leppik, eesti korvpallur
- 1984 – Kaie Kand, eesti kergejõustiklane
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 31. märtsil
- 1621 – Felipe III, Hispaania ja Portugali kuningas
- 1727 – Isaac Newton, inglise füüsik ja astronoom
- 1855 – Charlotte Brontë, inglise kirjanik
- 1913 – John Pierpont Morgan, ameerika pankur
- 1917 – Emil Adolf von Behring, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1901
- 1939 – Eduard Reinvald, eesti vaimulik
- 1940 – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
- 1948 – Egon Erwin Kisch, Austria ja Tšehhoslovakkia ajakirjanik ja kirjanik
- 1980 – Jesse Owens, USA kergejõustiklane
- 1993 – Brandon Lee, ameerika näitleja (hukkus filmivõtetel)
- 1995 – Selena Quintanilla, Mehhiko/USA laulja (tapeti)
- 2008 – Nikolai Baibakov, NSV Liidu poliitik ja majandustegelane
Pühad ja tähtpäevad
muuda- Eestis tulude deklareerimise viimane päev
- Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 87
- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:42760/30575
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2014. Vaadatud 16. märts 2014.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Andrus Park. End of an empire? : a conceptualization of the Soviet disintegration crisis 1985-1991. Tartu, 2009, lk. 280