13. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
13. veebruar on Gregoriuse kalendri 44. päev. Juliuse kalendri järgi 31. jaanuar (1901–2100).
Sündmused
muuda- 1567 – Liivi sõda: toimus Ruunavere lahing. Harjumaal Ruunavere veski lähedal toimunud Poola ja Rootsi teenistuses olnud kohalike mõisameeste lahingus jäid võitjaks Poola poolel võidelnud, kes võidu järel rüüstasid nii Lääne- kui ka Harjumaad kuni Tallinna lähisteni.
- 1809 – Tallinna saksa teater alustas tegevust.[1]
- 1919 – Eesti Vabadussõda: Rahvavägi alustas lõunarindel uusi pealetunge, et tõrjuda venelane Eesti piiridest kaugemale. Eestimaale jõudis Rootsi vabatahtlike väegrupp, kuhu kuulus 178 meest, ning kelle juhiks oli major Carl Axel Mothander.
- 1920 – Asutav Kogu ratifitseeris Tartu rahulepingu.
- 1920 – Vabariigi Valitsus nimetas Henrik Koppeli Tartu Ülikooli rektoriks.
- 1922 – Varssavis sai alguse 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite konverents. Sõlmitud lepingud pidid aluse panema Balti liidule, kuid Soome vastuseisu tõttu see ei realiseerunud.
- 1928 – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15.[2]
- 1931 – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega.[2]
- 1940 – Sõjaväe Kõrgem Kohus mõistis Nõukogude Liidu spiooni Aleksei Brovkini kaheks kuuks vanglasse; see oli teadaolevalt viimane Eestis toimunud Nõukogude Liidu spioonide protsess.[3]
- 1959 – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing.
- 1966 – Eesti NSV Riiklik Noorsooteater andis J. Tombi nimelises Kultuuripalees oma esimese etenduse "Otsustage meie üle, inimesed!" (autorid Aleksandr Andrejev ja Mikk Mikiver).[1]
- 1992 – sõlmiti Eesti-Soome vabakaubanduse kokkulepe.
- 1994 – NATO Põhja-Euroopa töörühma delegatsioon saabus Eestisse.
- 1996 – Riigikogu eestvõttel moodustati erikomisjon rublamüügi asjaolude väljaselgitamiseks.
- 1996 – Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis aasta parimaks filmiks Priit Pärna ja Janno Põldma joonisfilmi "1895".
- 1999 – Tallinna ööklubis Hollywood toimus rootslaste algatusel suur kaklus.
- 2003 – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
- 2007 – Tallinna Ülikooli uueks rektoriks sai Rein Raud, kelle ametiaeg algas 15. mail.
Maailmas
muuda- 1542 – Inglismaa kuningas Henry VIII käskis hukata kuninganna Catherine Howardi, keda süüdistati abielurikkumises.
- 1633 – Galileo Galilei vahistati Roomas katoliku inkvisitsiooni poolt.
- 1668 – Hispaania tunnustas Lissaboni lepinguga Portugali iseseisvust.
- 1689 – Oranje Willem ja tema abikaasa Mary II said Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa valitsejaiks.
- 1692 – Glencoe veresaun: Inglise väed tapsid Glencoe all hulgaliselt šoti mägilasi, kes ei vandunud kuningas William III-le truudust.
- 1741 – ilmumist alustas esimene Ameerika Ühendriikide ajakiri The American Magazine, or a Monthly View of the Political State of the British Colonies.
- 1858 – kapten John Speke ja Sir Richard Burton avastasid esimeste eurooplastena Aafrikas asuva Tanganjika järve.
- 1861 – Mõlema Sitsiilia kuningas Francesco II alistus Gaeta lähedal Giuseppe Garibaldi juhitud vägedele.
- 1895 – vennad Lumiere'id patenteerisid Pariisis kinematograafi.
- 1945 – Teine maailmasõda: liitlasväed vallutasid Budapesti.
- 1945 – Teine maailmasõda: algas Dresdeni pommitamine.
- 1946 – ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni ÜRO Raadio asutamise kohta.
- 1960 – Prantsusmaa korraldas Alžeerias Sahara kõrbes oma esimese tuumapommikatsetuse.[4]
- 1968 – Vietnami sõda: USA viis 10 000 sõdurit Vietnami, kus lahingud olid ägenenud.
- 1974 – dissident ja kirjanik Aleksander Solženitsõn saadeti välja Nõukogude Liidust ning temalt võeti ära riigi kodakondsus.
- 1980 – Lake Placid'is algasid 24. veebruarini toimunud XIII taliolümpiamängud.
- 1984 – Konstantin Tšernenko valiti NLKP KK peasekretäriks ning riigipeaks.
- 1988 – Calgarys algasid 28. veebruarini kestnud XV taliolümpiamängud.[5]
- 1989 – Nõukogude-Afganistani sõda: Nõukogude Liidu väed lahkusid Afganistani pealinnast Kabulist.
- 1990 – Suurbritannia, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Ida- ning Lääne-Saksamaa leppisid kokku järgnevad läbirääkimised Saksamaa taasühendamise kohta.
- 1991 – Ameerika Ühendriikide lennukid purustasid Bagdadis asunud punkri, mida esialgu peeti sõjaliseks objektiks. Hiljem selgus, et tegu oli elamuga, hukkus eri allikate väitel 50–500 tsiviilisikut.
- 1992 – Ford Motor Co. teatas oma suurimast – 2,3 miljardi USA dollari suurusest kahjumist.
- 1993 – Angola valitsusväed ründasid UNITA sisside valduses olevat mägismaad, mille eesmärgiks oli avada ühendustee Huambo linnaga.
- 1994 – Somaalia sissid röövisid kaht Itaalia humanitaartöötajat ning mõrvasid ÜRO rahuvalvaja.
- 1995 – Peruu valitsus deklareeris, et riigi relvajõud olid vallutanud viimase Peruu territooriumil asuva Ecuadori sõjaväebaasi – kuulutati välja ühepoolne vaherahu.
- 1997 – USA Dow Jonesi indeks tõusis esimest korda üle 7000 punkti.
- 1998 – Aafrika rahukaitseväed, mida juhtis Nigeeria, alustasid Sierra Leone sõjaväelise valitsuse kukutamist, hõivates pealinna Freetowni parlamendihoone.
- 2004 – Asutati Kia Motorsi esimene tehas Euroopas – Kia Motors Slovakia.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 13. veebruaril
- 1769 – Ivan Krõlov, vene kirjanik
- 1805 – Peter Gustav Lejeune Dirichlet, saksa matemaatik
- 1873 – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
- 1882 – Tadeusz Banachiewicz, Poola astronoom ja matemaatik
- 1903 – Georges Simenon, belgia kirjanik
- 1910 – William Bradford Shockley, USA füüsik, Nobeli auhind 1956
- 1912 – Harald Riipalu, eesti sõjaväelane
- 1933 – Kim Novak, ameerika filminäitleja
- 1934 – George Segal, ameerika näitleja
- 1937 – Enn Soosaar, eesti tõlkija
- 1937 – Rupiah Banda, Sambia poliitik ja diplomaat
- 1944 – Heino Lill, eesti korvpallur ja korvpallitreener
- 1950 – Peter Gabriel, inglise muusik
- 1960 – Pierluigi Collina, itaalia jalgpallikohtunik
- 1961 – Henry Rollins, ameerika muusik
- 1972 – Virgilijus Alekna, leedu kergejõustiklane
- 1974 – Robbie Williams, briti poplaulja
- 1980 – Sebastian Kehl, saksa jalgpallur
- 1984 – Eveli Saue, eesti laskesuusataja
Surnud
muuda
- 1883 – Richard Wagner, saksa helilooja
- 1905 – Konstantin Savitski, vene maalikunstnik ja pedagoog
- 1952 – Josephine Tey, šoti kirjanik
- 1991 – Gunnar Hultgren, rootsi vaimulik
- 1997 – Viivi Timm, eesti zooloog ja hüdrobioloog
- 2006 – Sir Peter Strawson, briti filosoof
- 2006 – Kunnar Allikvee, eesti fotograaf ja pedagoog
Pühad
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 116
- ↑ 2,0 2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda enne sõda. SEJS, Tallinn, 2013, lk 658.
- ↑ http://www.ctbto.org/specials/testing-times/13-february-1960-the-first-french-nuclear-test/
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 19. aprill 2014.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)