1. aprill
kuupäev
| << Aprill >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2024 | ||||||
1. aprill on Gregoriuse kalendri 91. (liigaastal 92.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. märts (1900–2099).
Sündmused
muuda- 1558 – Liivi sõda: venelased alustasid Narva pommitamist.
- 1882 – Liivimaa kubermangus hakkas kehtima trükiasjade peavalitsuse kehtestatud varasemast rangem tsensuurikord.[1]
- 1893 – Balti raudtee läks Vene riigi omandusse ja ühendati Pihkva–Riia raudteega.
- 1922 – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜd 13:0.[2]
- 1922 – Tartus avati lastekliinik.[3]
- 1931 – toimus esimese Eestis tehtud veduri katsesõit Tallinnast Türile.[1]
- 1931 – lõppes Eesti Naisliidu algatatud allkirjade kogumine Tsiviilseadustiku eelnõu muutmiseks.
- 1933 – ajalehe Isamaa vastutav toimetaja Villem Tikule mõisteti Riigikogu laimamise eest 300 krooni rahatrahvi või kolm kuud aresti.
- 1934 – Viiratsi vald ühendati Viljandi vallaga.
- 1936 – Otepää alev sai Otepää linnaks.[4][5]
- 1937 – algas üleriiklik büdžetiuurimus, mis kestis kuni 31. märtsini 1938.
- 1939 – jõustus 1939. aasta vallareform, uued vallavalitsused astusid ametisse ja valisid uute vallakohtute koosseisu.
- 1951 – küüditati üle 300 Jehoova tunnistaja ja neile lisaks ka teistesse usulahkudesse kuuluvaid inimesi[1].
- 1973 – Eesti Televisiooni eetris esilinastus telemängufilm "Noor pensionär".[6]
Maailmas
muuda- 1917 – Taani Lääne-India koloonia müüdi 25 miljoni dollari eest Ameerika Ühendriikidele ning sai nimeks Ameerika Ühendriikide Neitsisaared.
- 1938 – Šveitsis müüdi esimest korda Nestlé'i toodetud lahustavat kohvi Nescafé.
- 1944 – Teine maailmasõda: USA lennukid pommitasid sõjas Saksamaaga Šveitsi linna Schaffhausenit.
- 1951 – NSV Liidus toimus Jehoova tunnistajate sekti küüditamisoperatsioon koodnimega Sever, mille käigus saadeti riigi läänepoolsetest liiduvabariikidest (Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldaavia NSV-st) Siberi piirkonda Jehoova tunnistajad ja nendega seotud isikud.
- 1972 – Ameerika Ühendriikide ettevõte Intel esitles oma esimest 8-bitilist protsessorit Intel 8008.
- 1976 – Homebrew Computer Clubi liikmed Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ron Wayne asutasid Apple'i ja esitlesid oma esimest arvutit – esimest monoplaatarvutit Apple I.
- 1997 – avati otselaevaliin Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani vahel.
- 2001 – Holland seadustas esimese riigina samasooliste abielu.
- 2002 – Holland seadustas esimese riigina aktiivse eutanaasia.
- 2004 – Google'i meiliteenus Gmail alustas tegevust.
- 2009 – Albaania ja Horvaatia said NATO liikmeteks.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 1. aprillil
- 1578 – William Harvey, inglise looduseuurija ja arst, vereringe avastaja
- 1785 – Vassili Perevoštšikov, vene keeleteadlane
- 1809 – Nikolai Gogol, vene kirjanik
- 1815 – Otto von Bismarck, Saksamaa poliitik, esimene riigikantsler
- 1852 – Edwin Austin Abbey, USA maalikunstnik
- 1865 – Richard Zsigmondy, Austria-Ungari keemik, Nobeli auhind 1925
- 1866 – Ferruccio Busoni, itaalia helilooja ja pianist
- 1873 – Sergei Rahmaninov, vene helilooja
- 1875 – Edgar Wallace, inglise kirjanik
- 1885 – Wallace Beery, USA filminäitleja
- 1904 – Adolf Gustav Parts, eesti füsikokeemik
- 1906 – Aleksandr Jakovlev, vene lennukikonstruktor
- 1908 – Abraham Maslow, ameerika psühholoog
- 1919 – Joseph Edward Murray, USA kirurg, Nobeli auhind 1990
- 1921 – André Stil, prantsuse kirjanik
- 1922 – Duke Jordan, ameerika džässpianist
- 1928 – Jane Powell, ameerika näitleja
- 1929 – Milan Kundera, tšehhi kirjanik
- 1931 – Ita Ever, eesti näitleja
- 1933 – Claude Cohen-Tannoudji, prantsuse füüsik, Nobeli auhind 1997
- 1934 – Vladimir Pozner, vene teleajakirjanik
- 1940 – Wangari Maathai, Keenia ökoloog ja bioloog, Nobeli rahuauhind 2004
- 1954 – Üllar Kerde, eesti korvpallitreener
- 1958 – Anton Innauer, Austria suusahüppaja
- 1961 – Kaie Kõrb, eesti baleriin
- 1968 – Alexander Stubb, Soome poliitik
- 1969 – Lev Lobodin, vene kergejõustiklane
- 1970 – Sung-Hi Lee, korea päritolu modell
- 1973 – Anna Carin Olofsson, rootsi laskesuusataja
- 1974 – Paolo Bettini, itaalia jalgrattasportlane
- 1975 – Magdalena Maleeva, bulgaaria tennisist
- 1976 – Clarence Seedorf, hollandi jalgpallur
- 1981 – Bjørn Einar Romøren, norra suusahüppaja
- 1982 – Andreas Thorkildsen, norra kergejõustiklane
Surnud
muuda
- 1548 – Zygmunt I, Leedu suurvürst ja Poola kuningas
- 1621 – Cristofano Allori, itaalia maalikunstnik
- 1856 – Filipp Vigel, Venemaa riigiametnik ja memuarist
- 1917 – Scott Joplin, helilooja ja muusik
- 1922 – Karl I, Austria-Ungari keiser
- 1947 – Geórgios II, hellenite kuningas (1922–1924 ja 1935–1947)
- 1968 – Lev Landau, vene füüsik (Nobeli auhinna laureaat 1962)
- 1976 – Max Ernst, saksa kunstnik
- 1984 – Marvin Gaye, ameerika laulja
- 2021 – Isamu Akasaki, jaapani füüsik
Pühad
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. Koostanud Sulev Vahtre. Kolmas trükk. 2015
- ↑ Riigivanema otsus nr. 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64).
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr. 45 29. jaanuarist 1936
- ↑ Gerda Kordemets, Anne Tuuling. Sulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame!". Tallinn, 2011, lk. 199