Ѣ


Kirillitsa
Tänapäevased tähed
А	Ӓ	Ӑ	Ӕ	Б	В	Г
Ѓ	Ӷ	Ғ	Ґ	Ҕ	Д	Ђ
Е	Ё	Ӗ	Є	Ә	Ӛ	Ж
Ӝ	Җ	З	Ҙ	Ӟ	З́	Ӡ
Ԅ	Ѕ	Ԇ	И	Ӥ	Ӣ	І
Ї	Ӏ	Й	Ҋ	Ј	К	Ќ
Қ	Ҟ	Ҝ	Ҡ	Ӄ	Л	Љ
Ԉ	М	Ӎ	Н	Њ	Ҥ	Ң
Ӈ	Ԋ	О	Ӧ	Ө	П	Р
С	Ҫ	С́	Ԍ	Т	Ԏ	Ћ
У	Ў	Ӱ	Ӳ	Ӯ	Ү	Ұ
Ф	Х	Ҳ	Ӿ	Һ	Ц	Ч
Ӵ	Џ	Ш	Щ	Ъ	Ы	Ӹ
Ь	Э	Ю	Я
Arhailised tähed
Ҁ	Ѹ	Ѡ	Ѿ	Ѻ	Ѣ	Ꙗ
Ѥ	Ꙓ	Ѧ	Ѫ	Ѩ	Ѭ	Ѯ
Ѱ	Ѳ	Ѵ	Ѷ

Ѣ ѣ (eesti kõnekeeles jätt, vene keeles ять) on kirillitsa täht, mis tähistas vanaslaavi ja vanavene keeles pikka täishäälikut [æ:] või täishäälikuühendit [ie:]. Tänapäeva vene keeles kasutatakse Ѣ asemel tähte E ja ukraina keeles tähte I.

Venemaal kasutati jätti kuni bolševike vene keele õigekirja reformini 1918. aastal, kuigi juba 19. sajandi lõpuks hääldati seda samamoodi nagu e-d enamikus vene keele murretes. Väljaspool Nõukogude Venemaad kasutati vene keeles jätti kohati edasi, sealhulgas ka Eesti venekeelses kirjanduses ja ajakirjanduses.

Bulgaaria keeles oli täht Ѣ kasutusel kuni 1945. aastani.

Unicode'is on Ѣ-tähe kood 0462.

Paljude rahaühikute (euro, dollar, jeen, nael, vonn) lühendina kasutatakse mõnda tähte, millest on üks või mitu kriipsu läbi tõmmatud. Jätist läheb samuti põikikriips läbi ja sellepärast on tehtud ettepanek hakata jätti kasutama Vene rubla tähisena. ^[1]

Jätt Eesti kultuuris

Oskar Lutsu jutustuses "Kevade" on stseen, kus Joosep Toots peab minema klassi ette ja kirjutama tahvlile jäti. Toots seda aga ise ei oska ning Arno Tali kirjutab talle jäti ette. Õpetaja aga märkab seda ning paneb Tootsi karistuseks nurka seisma.^[2]

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum on kasutanud selle seiga tõttu tuntuks saanud jätti oma logona.

Viited

↑ "Sergei Dobrõdnevi kavand". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2007. Vaadatud 28. jaanuaril 2011.
↑ Oskar Luts. "Kevade". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954. Lk 10,11 ja 13

[1] "Sergei Dobrõdnevi kavand". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2007. Vaadatud 28. jaanuaril 2011.

[2] Oskar Luts. "Kevade". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954. Lk 10,11 ja 13

[1]

[2]