Ülemtalurahvakohus

Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus^[1]. Kohus sarnanes 1889. aastal likvideeritud kihelkonnakohtuga^[1].

Ülemtalurahvakohtu ülesandeks oli läbi vaadata edasikaevatud vallakohtu otsuseid^[1], hagide lahendamine tsiviilasjades, kus nõue ületas 15 rubla; nõuded, mida ei saanud hinnata (näit rikutud omandi taastamise asjus või servituutide kasutamisse puutuvad kaasused); hagide lahendamine kriminaalkaristuste korral, kui oli määratud rahatrahv (üle 5 rubla) või rahatrahvi asemel oli määratud vähemalt 3-päevane arest.

Kohtu koosseisus olid eesistujana ülemtalurahvakohtunik ja vähemalt kaks vallakohtust pärit kaasistujat^[1]. Ülemtalurahvakohus koosnes vallakohtute eesistujatest, kes olid järjekorras kutsutud kohtu kaasistujateks. Ülemtalurahvakohtu esimees nimetati ametisse justiitsministri poolt, ta pidi olema vähemalt 25-aastane isik, kõrgema või vähemalt keskharidusega, mida võis asendada ka vähemalt 3-aastane praktilise tegevuse kogemus kohtuasutustes^[2].

Eesti ala Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maakondades oli ülemtalurahvakohtuid üldjuhul kaks, vaid Järva- ja Saaremaal oli neid üks^[1].

Ülemtalurahvakohus allus rahukogu järelevalvele, kuhu sai Ülemtalurahvakohtu otsuste peale kassatsiooni korras edasi kaevata.

Eestimaa kubermangus tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus, Paide kreisis Paide ülemtalurahvakohus, Rakvere kreisis Rakvere ülemtalurahvakohus ja Jõhvi ülemtalurahvakohus, Tallinna kreisis Tallinna ülemtalurahvakohus ja Rapla ülemtalurahvakohus^[3].

Liivimaa kubermangus tegutsesid: Lõuna-Eestis Pärnu kreisis Pärnu 1. ülemtalurahvakohus Pärnus (Audru, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Mihkli, Tõstamaa, Tori kihelkond), Pärnu 2. ülemtalurahvakohus Voltvetis (Häädemeeste, Halliste, Karksi, Pärnu-Elisabethi, Saarde kihelkond), Saaremaa ülemtalurahvakohus, Tartu kreisis Tartu 1. ülemtalurahvakohus (Palamuse, Maarja- Magdaleena, Äksi, Kodavere, Laiuse, Kursi, Torma kihelkond), Tartu 2. ülemtalurahvakohus (Kambja, Puhja, Nõo, Otepää, Rannu, Rõngu, Sangaste, Võnnu kihelkond), Viljandi 1. ülemtalurahvakohus Viljandis (Viljandi, Kõpu, Helme, Paistu, Tarvastu kihelkond), Viljandi 2. ülemtalurahvakohus Suure-Jaanis (Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere kihelkond), Võru kreisi Võru 1. ülemtalurahvakohus (Urvaste, Hargla, Karula, Rõuge kihelkond), Võru 2. ülemtalurahvakohus (Kanepi, Vastseliina, Põlva, Räpina, Rõuge kihelkond)^[4].

Ülemtalurahvakohtud likvideeriti Eesti Ajutise Valitsuse määrusega 18. novembril 1918. aastal.