Teadmine
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Teadmised)
Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).
Proosa
[muuda]- Mõnedki on uhked selle üle, mida nad teavad, ja kõrgid selle suhtes, mida nad ei tea. (lk 12)
- Õigupoolest teatakse vaid siis, kui vähe teatakse; teadmisega kasvab ka kahtlus. (lk 30)
- Mida ma tõesti tean, tean ma ainult iseendas; väljaöeldud sõnast on harva kasu, enamasti äratab ta vastukäimisi, tõrksust ja vaitjäämist. (lk 59)
- Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Hint. Loomingu Raamatukogu 33/1974
- Kes midagi ei tea, peab kõike uskuma. (lk 12)
- Peab ikka üht-teist teadma, et suuta varjata, et tegelikult ei teata mitte kui midagi. (lk 30)
- Küllalt ei tea keegi, liiga palju teab nii mõnigi. (lk 33)
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR 30/2007
- Meie teadmised ei ole tihtipeale muud kui meie teadmatuse retoorilisem vorm.
- V. A. Koskenniemi, 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 30
- "Kui keegi ülepea millestki midagi teab, siis on see Öökull, või mu nimi pole Winnie Puhh," arutas meie Karu endamisi. Aga mu nimi muidugi on," lisas ta mõttes juurde. "Nii et asi on selge."
- A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 36
- [Vanaema Weatherwax:] "Öeldakse küll, et vähesed teadmised on ohtlik asi, aga samas ei ole see pooltki nii ohtlik kui lausrumalus." lk 58
- [Treatle:] "Ta on tõepoolest teadmatuse piire kaugemale nihutanud. On nii palju asju, mida me universumi kohta ei tea."
- Nad mõnulesid mõlemad veidra sooja hõõguse paistel, mida tekitas tunne, et nad on tohutult rumalamad kui tavalised inimesed, kelle rumalus piirdub üksnes tavaliste asjadega. (lk 164)
- Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Tallinn: Varrak, 1999
- Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
- Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315
- Brikolaaž tähendab, et märkad asju ja võimalusi: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri teadvuses on kogu aeg kasutada ulatuslik instrumentaarium, talle teadaolev andmebaas erinevatest materjalidest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga on teadmine, mida kuskilt saada.
- Täiskasvanute maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb teadmine asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline hierarhia. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad tekstuurid, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd väärtusskaala madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks.
- Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka", ERR, 30.09.2021
- On asjad, mida me teame, et me teame; on asjad, mida me teame, et me ei tea; ja on asjad, mida me ei tea, et me ei tea.
- Donald Rumsfeld, USA kunagine kaitseminister, Maaleht, 28. detsember 2017, lk 21
- Henry Kissinger arutleb oma viimases raamatus "World Order" (Maailmakord) ka interneti üle ja selle üle, kuidas meie käitumised on muutunud. Ta leiab, et tuleb selgelt eristada informatsiooni, teadmisi ja tarkust. Informatsiooni saame me internetist, aga teadmisi saab ainult raamatutest või õpetajatelt. Ja kui teadmisi on küllalt akumuleerunud, võime rääkida tarkusest.
- Kaja Kallas, "Kas paberraamat on minevik?", ajakiri Raamatukogu, veebruar 2015/Kaja Kallase blogi, 10.09.2017
Luule
[muuda]Kivi igatsusest sipelgate jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla vares.
Ma tõesti midagi ei tea.
...
Sinu silmad minu kohal
sa ei palu minult troosti
ma midagi ei tea.
Võibolla vares tahaks olla kivi.
Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada
sipelga imestust kui ilm on ilus?
...
Vahest sinu silmad sinu suu
minu kohal
ja ma tahaks nii väga teada.
- Ilona Laaman, "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7
Vanasõnad
[muuda]- Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames.)
- Igamees teab, kust ta king pigistab.
- Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb.
- Mis Juku õppinud, seda Juhan teab.
- Mis keegi teab, see ei söö leiba.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929