[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Org

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 23. detsember 2023, kell 16:22 kasutajalt Pseudacorus (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
John Brett, "Val d'Aosta" (1858)
Zdenka Braunerová, "Vaikne org Roztokys" (1886)
Benjamin Williams Leader, "Walesi orus" (1909)

Proosa

[muuda]
  • [Minategelase unenägu:] Me jõudsime kabeli juurde. Ma olen sellest ilmsi oma jalutuskäikudel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. Org on soo lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. Katus on seni tervena hoitud, aga et vaimuliku aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss maja, kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et kogudus laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema sissetulekut kas või ühe penni võrra oma taskust.


  • Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud tsivilisatsiooni hälliks, vaid üheks neist elututest orgudest, milliseid Sahaara kõrbes on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta elule ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki.


  • Kõrgeimal kaljunukil polnud Rhododendron Catawbiense (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari nädala vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all orus õitsemas: Amelanchier Canadensis (kanada toompihlakas), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (Prunus Pennsylvanica), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased lodjapuud (Viburnum lantanoides), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas".
  • "Hea tegu kurjas ilmas" on viide William Shakespeare'i näidendile "Veneetsia kaupmees" (5. vaatus, 1. stseen, tlk Georg Meri).
    • Anna Murray Vail, "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389


  • Neljakandilises hallis kellatornis lõi päikesest kullatud kell aeglaselt ja kiirustamata. Kuus lööki langesid orus asetsevasse külla nagu kasti, sulades metsaga kaetud mäenõlvakute rüppe.
    • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 41


  • Eemal särasid linna tuled, neoonpärg pimeduse peas. All orus asuski küla, kus enamik töölisist elas viktooriaaegseis hallist kivist majakestes. Samast kivist nagu lõpmatud hallid müürid, mis palistasid põlde ja kitsast teed mõlemalt poolt. Heledal päevavalgel, vaadates samast bussipeatusest linna poole, näis, nagu oleks keegi laotanud hiigelsuure ruutudest kokkutikitud teki küla ja linna vahele. Vahel kujutles Ants seda ka malelauana ning uuris sellel oma "saatuslikke" käike, nagu tegi seda kodus voodi kõrvale üles seatud malelaual.
    • Elin Toona, "Sipelgas sinise kausi all", 1991, lk 8

Luule

[muuda]

Ringutand välja end päike pilvi roosa padjust,
orgude rüppe, kus kaste hõbesed peeglid, ta heidab
kiirgavat naeru.

  • Marie Under, "Hümn hommikulle" kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees, 1918


Luikvalgeid pilvi tuule tuua taamal;
on valla oru roheline värav.
Kõik on kui ammu - mälestustest särav:
mind polnud kaua sellel osasaamal.


Sööb haljal künkal kari hobuseid.
Kuldõhtu lõhnu sõõrmed täis on neil.

All orus sinisena laiub laht
ja mustad lakad lendlevad kui vaht.


Orus külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
roosid õitsesid ja Terek paiskus kaljult valges vahus;
seitse munka kõigest sellest, kõigest sellest olid lahus —
kõrgel oli nende klooster lumise Kazbeki rahus.
    Kes neist oli olnud põldur, kes neist kandnud pikka
    piiki — nüüd nad teadsid, kuivõrd tühjad on kõik elu tuhat liiki,
    nüüd nad teadsid, et on vaja otsida vaid taevariiki,
    Jumalast ja tema sõnast nende hinged olid triiki.
...
Nõnda lahkus noormees kloostrist, tema järel, juuksed kahus,
kuus ta kaaslast: nad ei saanud sealgi olla kõigest lahus.
Orus külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
klooster kuid jäi lagunema lumise Kazbeki rahus.

  • Ain Kaalep, "Mungasuudlus", kogus "Aomaastikud" (1962)


Minge üles mägedele,
oksendage orgudesse,
jookske alla tagasi,
püüdke kinni uuesti!

  • Hando Runnel, "Tempo" kogust "Laulud eestiaegsetele meestele", Loomingu Raamatukogu 44–46/1988