[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Kraater

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vulkaanikraater)
 See artikkel on vulkaani kraatrist; meteoriidikraatri kohta vaata artiklit Meteoriidikraater; asteroidi-, komeedi- ja meteoriidikraatrite kohta vaata artiklit Impaktstruktuur; spetsiaalselt Kuu kraatrite kohta vaata artiklit Kuu kraatrid.

Saint Helensi kraater (1980)
Kameruni mäe kraatrid

Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. Harilikult asuvad kraatrid mäe (vulkaani) tipus.

Tegevvulkaani kraatri põhjas on lõhed või lõõrid, mille kaudu pääsevad maapinnale magma, gaasid ja muud ained. Kustunud vulkaanidel on lõõrid sageli läbipääsmatud. Kraatrist väljuvad ained pärinevad magmakambrist ja on seal suure rõhu all, harilikult ka väga kuumad. Mõnikord väljuvad nad kraatrist väga suure kiirusega. Seetõttu on tegevvulkaani kraatris ohtlik viibida.

Kraater võib moodustuda peale vulkaanilise materjali kraatrivallidele kuhjumise ka plahvatusliku vulkaanipurske tagajärjel.

Vulkaanipursete tagajärjel võivad vulkaanis olevad lõhed ja lõõrid sulguda ja mujal tekkida. Võib juhtuda, et ühte kraatrisse viivad avaused sulguvad ja tekivad mujale vulkaani välispinnale viivad avad. Seetõttu on vulkaane, millel on mitu kraatrit. Kui üks nendest on vulkaani tipus, nimetatakse seda peakraatriks, ülejäänuid, mäe küljel olevaid, nimetatakse kõrvalkraatriteks.

Kui kraater täitub veega, nimetatakse tekkinud järve kraatrijärveks. Kraatrijärved on tavaliselt sügavad. Maailma kõige sügavam kraatrijärv Crater Lake on 594 m sügav.

Kraatri kõik servad ei pruugi olla ühekõrgused. Juhtub, et vulkaanipurske või maavärina tagajärjel variseb osa mäest kokku ja seetõttu on kraatri üks serv oluliselt madalam teistest. Niisugune olukord võib tekkida ka siis, kui kraatrijärv suudab erosiooni tulemusena vulkaaniseina läbi uuristada ja sealtkaudu täielikult või osaliselt tühjaks voolab.

Kõik kraatrid ei asu mäe tipus. Leidub suhteliselt madalaid, lameda põhjaga ja laiu kraatreid, mida nimetatakse maarideks. Maarid on tavaliselt täitunud veega ja niimoodi moodustanud maarijärve.

Kraatri ja sellega koos osa vulkaani kokkukukkumisel tekkinud negatiivset pinnavormi nimetatakse kaldeeraks. Maailma kõige suurem kaldeerajärv on Sumatral asuv Toba järv, mille pindala on 1000 km².

Lisaks Maale on vulkaanikraatreid tuvastatud mitmel teiselgi Päikesesüsteemi taevakehal. Maast suurematel Päikesesüsteemi taevakehadel kraatreid ei ole, sest neil puudub tahke pind.