Villem Alttoa

Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa – 3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.

Oli 1917. aastal Vene sõjaväkke mobiliseerituna esimeses maailmasõjas, langes 1917. aastal Muhu saarel Saksa sõjavangi, oli aastatel 1918–1920 interneerituna Prantsusmaal.

1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1931. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi väitekirjaga "J. W. Goethe eesti keeles" (arvestati 1946. aastal filoloogiakandidaadina), 1961 filoloogiadoktori kraadi väitekirjaga August Kitzbergist.

1937–1940 oli ta Haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja ja ajakirja Eesti Kool toimetaja. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941 oli ta Hariduse Rahvakomissariaadi kooliosakonna juhataja, mistõttu oli ta teise Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1942 vahistatuna Keskvanglas.

Aastatel 1945–1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli väliskirjanduse õppejõud (1946 dotsent, 1963 professor).

• "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 92 lk
• "August Kitzberg" (suur monograafia). Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 632 lk
• "Eduard Vilde" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Tallinn, Eesti Raamat, 1965, 236 lk
• "Eduard Vilde sõnameistrina" (monograafia). Tallinn, Eesti Raamat, 1973, 454 lk
• "Eesti kriitika 19. sajandil". Tallinn, Eesti Raamat 1977, 208 lk

• "Selja keel". // Paula Palmeos, Juhan Peegel, Aino Valmet. "Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Soome-ugri rahvaste keeltest ja rahvaloomingust". Tallinn: Valgus, 1970

• 1938 – Valgetähe III klassi teenetemärk

Tema poeg on kunstiajaloolane Kaur Alttoa ja õetütar on kirjanik Aino Pervik.

• Harald Peep. "Alttoa, Villem". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 33–34

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Raadiosaade "KOOLIRAADIO. Mees peab tarkust taga nõudma" (Eesti Raadio 1968)
• Haud Tartu Vana-Jaani kalmistul