Vadim Želnin

Vadim Želnin (12. veebruar 1909 Peterburi – 3. mai 1996 Vellavere) oli eesti põllumajandustegelane, nutriakasvatuse propageerija ja ilmaennustaja.

Ta sai tuntuks oma legendaarsete sea põrnast ja muudest mitteteaduslikest alustest lähtuvate ilmaennustustega, mis tihti läksid täppi.

Lisaks nutriakasvatuse praktiseerimisele ja propageerimisele oli ta tuntud ka omapäraste loomaaretuseksperimentide tegijana. Näiteks paaritas ta kolhoosi sigu metssigadega ja arvatavasti ka koduparte sinikaelpartidega.^[1]

Vadim Želnin lõpetas 1928. aastal Valga Vene gümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas (lõpetas 1938) ja Tartu Riikliku Ülikooli loodusteaduskonnas (lõpetas 1945).

Aastatel 1945–1949 töötas ta TRÜ entomoloogia kateedri vanemassistendina. Aastatel 1950–1952 oli TRÜ zooloogiamuuseumi juhataja ja bioloogiajaama vanemassistent.

Aastatel 1955–1970 oli Vellavere kolhoosi esimees ja 1971–1976 Vellavere kolhoosi nutriafarmi juhataja.

• "Ornitoloogilisi vaatlusi Peipsi läänerannikult 1938. aasta suvel = Ornitological observations on the western shore of the lake of Peipsi in summer 1938", Tartu, 1941
• "Nutriakasvatuse kogemusi Vellaveres". Valgus, Tallinn, 1978
• "Läbi aastaaegade" (fenoloogilised vaatlused). Toimetanud Jaan Eilart. Valgus, Tallinn, 1985

Lisaks ilmus temalt ajakirjades ja ajalehtedes rohkesti artikleid ornitoloogia alalt, linnu- ja loomakasvatusest ning tõuaretusest.

• Loomakasvatusinstituudi teadusnõukogu liige^[1]
• 1965 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige^[2]

• Tema vend Georgi (Georg) Želnin (ru:Желнин, Георгий Александрович) (1910–1985) oli geodeet, füüsika-matemaatikakandidaat (1951), Eesti NSV teeneline teadlane (1976).

• Kuulus ilmatark oli küll ülikoolis loodusteadusi õppinud, kuid kurioossel kombel just meteoroloogiaeksamil mitu korda läbi kukkunud.^[3]

• Ükskord pannud Želnin ilmaennustusega kõvasti mööda. Eksimist põhjendanud ta ise nii: “Vana mees vaatas seapõrna kogemata valest otsast.”^[1]

• Kalju Lomp, "Ilmatark" (Vadim Želnini elust), Tartu 1997

• Nasta Pino, "Igavesti ilusad ilmad" (Postimees, 7. mai 1996)
• Anu Jõesaar, "Ilmataat lahkus looduse vaikses leinas" (Eesti Päevaleht, 9. mai 1996)