Trollid

See artikkel räägib müütilistest olenditest; teiste tähenduste kohta vaata Troll (täpsustus)

Troll (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias.

Trollide välimus ja omadused varieeruvad. Troll on kasvult kääbus või hiiglane, iseloomult ohtlik, rumal, samas heatahtlik ja lausa naiivne. Mõnikord on trollidel maagilisi võimeid, näiteks võib troll muunduda nooreks neiuks. Trollid elavad küngastes, kivide all, koobastes, mägedes ja metsades – tihtilugu paikades, mida inimesed püüavad vältida^[1]. Enamasti on trollid inetud, räpakad, karvased, krimpsus nägudega ning igivanad.

Trollid on norra rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elab edasi ristiusu poolt kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega. Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas suhtus neisse soojalt ja südamlikult^[2].

Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu^[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ning käed nii pikad ja jämedad kui palgid. Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas^[3].

Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad pimeduse saabudes piirkonnas elavaid inimesi. Päevavalguse käes troll plahvatab või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimesesuurused või väiksemad olendid, kääbuste või haldjate sarnased^[4].

Sarnaselt päkapikkudega toimetavad, koovad ja ketravad ning pruulivad trollid lakkamatult ning tänu oma usinusele on ülimalt rikkad.

Trollide tänapäevasele populaarsusele loodi alus 19. sajandi keskel, kui Asbjørnsen ja Moe rahvasuust kogutud trollilood avaldasid ning andsid tõuke nende kasutamisele norra kirjanduses ja kunstis^[2].

Skandinaaviast leiab mitmeid paiku, mis on nime saanud trollide järgi. Näiteks Rootsi linn Trollhättan ja mägi Trollkyrka ('Trollikirik'). Tuntuimad trollidega seotud kohanimed Norras on Trollfjorden, Trollheimen ('Trollikodu'), Trollhetta, Trollstigen ('Trolliredel'), Trolltindan ja Trollveggen ('Trollisein').

Tuntud Norra 19. sajandi helilooja Edvard Grieg kirjutas trollidest mitu teost, kaasa arvatud muusika Henrik Ibseni draamale "Peer Gynt", millest on tuntud palad "Mäekuninga koopas" ja "Trollide tants".

Norra dirigent ja helilooja Johan Halvorsen kirjutas süidi "Norske eventyrbilder" ("Stseenid Norra muinasjuttudest"), op. 37, mille osadeks olid ka "Peik, prinsessen og stortrollet" ("Peik, printsess ja suur troll"), "Trollenes inntog i berget det blå" ("Trollide sisenemine sinisesse mäkke"), "Dans av småtroll" ("Väikeste trollide tants").^[5]

Norra rahvamuusikast ja Skandinaavia folkloorist oli tugevalt mõjutatud helilooja Geirr Tveitt, kes kirjutas süidi "Trollimeloodiad".

Trollidest sai inspiratsiooni Norra kunstnik Theodor Kittelsen, kelle loomingust on eriti tuntud illustratsioonid muinasjuttudele ja legendidele trollidest.

Rootsi lastekirjanduses ei ole trollid loomult õelad, vaid pigem primitiivsed ja vääriti mõistetud. Nende väärtegude põhjuseks on enamasti kombinatsioon tavalistest inimesele omastest iseloomujoontest nagu kadedus, uhkus, ahnus, naiivsus, rumalus ja ignorantsus. Mõnes 20. sajandi alguse Elsa Beskow muinasjutus kujutatakse trolle korilastena, kes põgenevad pealetungiva tsivilisatsiooni eest.

Tove Janssoni muumitrollide lood on tuntud üle maailma.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Trollid

• "Trollmoon" – Skandinaavia trollid kunstis ja folklooris
• Art Passions – illustratsioonid Põhjala mütoloogia legendidele ja muinasjuttudele