Veise ternespiim

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Veise ternespiim ehk kolostrum on esmane piim, mida lehm lüpsab pärast poegimist ja mille koostis erineb oluliselt tavapiima omast.^{[1] [2]}

Veise ternespiim on tavaliselt helekollast värvi ja petipiima meenutava maitse ja lõhnaga.^[2][3] Ternespiima toodab emane veis 24–36 tunni jooksul pärast poegimist.^[4] Selle tarbimisel omandavad vastsündinud vasikad passiivse immuunsuse nakkustekitajate vastu. Vasikad suudavad antikehi vastu võtta ainult esimeste elutundide jooksul.^[5]

Ternespiima saab vasikas otse emalt imemisel, kuid vajadusel tuleb inimestel sekkuda ja vasikale ise ternespiima joota.^[5] Vasika tervise ja ellujäämise huvides peaks ta tarbima kvaliteetset ternespiima võimalikult varakult ja piisaval hulgal.^[6]

Veise ternespiim sarnaneb toimelt inimese ternespiimaga, kuid valkude sisaldus on veise ternespiimas umbes 12 ja IgG sisaldus umbes 10 korda suurem. Ternespiimas on laktoosi umbes poole vähem kui normaalpiimas, kuid suurema valgusisalduse tõttu ületab selle kuivainesisaldus peaaegu kaks korda normaalpiima oma. Ternespiimas on väga suur bioaktiivsete ühendite, eriti immuunglobuliinide ja kasvufaktorite sisaldus.^[2] Ternespiim sisaldab väga palju albumiine ja globumiine, vitamiine (B₂-, B₃- ja A-vitamiin) ja mineraale ning võib sisaldada erütrotsüüte, mis teevad selle värvi punakaks. Immunoglobuliine ja kaseiine leidub rohkem kui tavapiimas. Tänu sellele on ternespiima üldine valgusisaldus suurem kui tavapiimas, ligikaudu 15%.^[7]

Ternespiimas on umbes 2,5% suhkruid, mis on laktoos, oligosahhariidid (neutraalsed ja happelised), glükolipiidid, glükoproteiinid ja nukleotiidsuhkrud.^[7]

Rasva on ternespiimas 7%. Rasvhapetest 65–75% on küllastunud, 4–5% polüküllastumata ja 24–28% monoküllastumata (valdavalt palmitiin- ja oleiinhape).^[7]

Ternespiim sisaldab ka hormoone: näiteks kasvuhormooni, prolaktiini, somatostatiini, türoksiini jne.^[7]

Veise ternespiima kasutatakse eeskätt vasikate söötmiseks, aga ka inimtoiduks.

Ternespiimast saab valmistada ternespiimapulbrit. ^[2] Ternespiimapulber valmistatakse tervetelt ja heades tingimustes peetavatelt lehmadelt kogutud ternespiimast, säilitades bioloogiliselt aktiivsed ühendid, nagu antikehad, kasvufaktorid, hormoonid, laktoferriin ja lüsosüüm.^[2] Ternespiima pulber saadakse lüofiliseerimise abil, kus ternespiim kuivatatakse külmkuivatuse meetodil.^[2] Tänu madala temperatuuri kasutamisele immuunkehad ei denatureeru ning jäävad bioloogiliselt aktiivseks ka pulbris. Pulbri kuivainesisaldus on ternespiima kuivainesisaldusest 4-5 korda suurem, kusjuures koostisosade toime ja omavaheline suhe jäävad endiseks. ^[2] Saadud pulbrit võib kasutada mitmel viisil, lisades toitudele või taastades ternespiimaks. Toidulisandina kasutatakse ternespiimatooteid pulbrina, tablettidena ja kapslitena.^[2]

Veise ternespiim on tuntud rahvameditsiinist tänu oma tervistavatele omadustele.^[8] Viimastel aastakümnetel on põhjalikult uuritud ternespiima bioloogilise aktiivsuse mehhanisme ja ühtlasi sellega seotud olulisemate ühendite (immuunglobuliinid, laktoferriin, proliinirikkad peptiidid, kasvutegurid, kasvuhormoon jt) toimet inimese tervisele. ^[8] Enim mõjutavad need organismi immuunsüsteemi, reguleerides immuunteguritena nii sünnipärast kui ka omandatud immuunsust. ^[8]