Tarind (keeleteadus)
Tarind ehk grammatiline konstruktsioon ehk konstruktsioon on keeleüksus, milles konventsionaliseerunud fonoloogiline ja/või morfosüntaktiline mall on seotud spetsiifilise semantilise ja/või pragmaatilise sisuga[1].
Tarind on keskne mõiste keeleteooriate peres, mida nimetatakse tarindigrammatikaks. Selliste teooriate järgi koosnevad kõneleja konkreetse keele teadmised lisaks sõnavarale ja kinnisväljenditele veel suurest hulgast tarinditest ehk vähem või rohkem abstraktsetest mallidest, nagu näiteks ühildumine või grammatiliste aegade moodustamine.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Diessel, Holger. 1999. Verb-First Construction in German. Kogumikus Lexical and syntactical constructions and the construction of meaning, toimetajad Marjolin H. Verspoor, Kee Dong Lee, ja Eve Sweetser, 52. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.