Pembroke'i Walesi korgi

Pembroke'i Walesi korgi

FCI Standard nr 39
Päritolumaa	Suurbritannia
FCI klassifikatsioon	Rühm 1. Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad). Alarühm 1. Lambakoerad.
Kasutus	Lambakoer
Turjakõrgus	25,4–30,5 cm
Kaal	10–12 kg
Värvus	Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) või black and tan (tricolour)

Pembroke'i Walesi korgi on karjakoerte hulka kuuluv Walesist Pembrokeshire'ist pärinev koeratõug.

Korgid on kõige väiksemad karjakoerad. Nad on aktiivsed, sportlikud ja intelligentsed koerad, keda kasutati algul lammaste, hobuste ja lehmade karjatamisel. Nende kasv on optimaalne karja ajamiseks, sest nad ei saa loomade kapjadega pihta. Praegu on nad valdavalt seltsi- ja sportkoerad.

Ajalugu

Tõu päritolu on lahtine. Käibel on mitu teooriat, neist ühe järgi tõid keldid tõu esivanemad Kesk-Euroopast Walesi ligi 3000 aastat tagasi. Tõugu on segunenud Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite püstkõrvad (spitsilaadsed koerad).

Ajalooliselt kujunes regiooniti (Cardiganshire'i ja Pembrokeshire'i krahvkonna) kaks eri koeratüüpi. Vaatamata erinevustele aretati korgisid 20. sajandi alguseni kui üht tõugu, aga 1934. aastal kinnitas Inglismaa Kennelklubi kaks iseseisvat korgitõugu.

Eesti koerad

Esimene Pembroke'i Walesi korgi toodi Eestisse Soomest 1994. aastal, koera nimi oli Svarzekoks It's Up To You ehk Gigi. Eestisse on imporditud korgisid Soomest (kennelid Trafox ja Svarzekoks), Lätist (kennel Fairy's Gift), Leedust (kennel Gyvates Ašara), Tšehhist (kennel Ze Sibrtu) ja Taanist.^[1] 2008. aastal oli Eestis 91 korgit.^[2]

Teadmine, kuidas kulgeb Pembroke'i Walesi korgi elu Eestis, on ähmane. Näitustel käib seda tõugu koeri väga vähe. On öeldud, et siinsed korgid muutuvad vaikselt susse sahistavateks kodu koerisiksusteks ning iseloomulikest joontest on säilinud ainult vahva välimus.^[3]

Tabelis on Eesti Kennelliidu registri andmed selle tõu esindajate kohta aastatest 1993–2008. Paksus kirjas on toodud koerad, kelle tiitel on INTCH (Rahvusvaheline Välimikutšempion).

Nimi	Sünniaasta	Värv	Sugu	Kasvataja kennel	Kasvataja nimi	Tiitleid kokku (2008)
Svarzekoks It's Up To You	1993	punane ja valge	emane	–	Kanerva, O.	9
Fiord's Pendent	1994	punane ja valge	emane	–	Hiltunen, E.	1
Trafox Royal Enfield	1995	tricolor	isane	–	Hakulinen, K.	13
Apolcina Molli	1996	tricolor	emane	Apolcina	Petrova, A.	1
Axberna Yekyll	1998	punane ja valge	isane	Axberna	Rähn, K. & Ü.	1
Trafox Sosnovy Bor	1998	punane ja valge	isane	–	Hakulinen, K.	12
Astersland Starky Royal	1998	punane ja valge	isane	Astersland	Lundava, A.	1
Axberna Xsara	1999	punane ja valge	emane	Axberna	Rähn, K. & Ü.	1
Axberna Xebec	1999	punane ja valge	isane	Axberna	Rähn, K. & Ü.	2
Aestonia Haywires Ze Sibrtu	1999	punane ja valge	emane	–	Sibrt, I.	1
Astersland Elated By Success	2000	punane ja valge	emane	Astersland	Lundava, A.	10
Heraklis Gyvates Ašara	2000	punane ja valge	isane	–	Vaitkeviciene, L.	5
Camilla	2002	punane ja valge	emane	–	Maasik, A.	5
Metunai Brighta	2002	tricolor	emane	Metunai	Käär, Ü.	1
Mahendra's Al Pachino	2005	tricolor	isane	Mahendra's	Pulatova, I.	2
Astersland Red Princess	2006	punane ja valge	emane	Astersland	Lundava, A.	7
Nida Gyvates Ašara	2006	kollakaspruun ja valge	emane	–	Vaitkeviciene, L.	5

Legendid

Legendide kohaselt on korgid nõiutud koerad. Mööda Walesi rohelisi künkaid vedasid nad haldjate ja nõidade tõldu, karjatasid nende loomi ning olid väikestele rüütlitele hobuste eest. Ka praegu võib terane inimene näha nende õlgadel võlusadulat.^[4]

Tõu nimetus

Ingliskeelne nimetus corgi tuleneb kahest sõnast cor ('kääbus') ja gi ('koer').^[5] Eestikeelne nimetus on korgi.^[6]

Tõu nimetus teistes keeltes

Laialdaselt kasutatakse ingliskeelset nimekuju Welsh corgi Pembroke või lühendatult Pembroke.^[viide?]

Eksterjöör ja interjöör

Standard

Kehtiv FCI originaalstandard avaldati 29. oktoobril 2003, parandatud tõustandard on kasutusel aprillist 2004. Tõlkis Kaja Raudoja. Eesti Kennelliidu juhatuses kiideti see heaks 10. veebruaril 2005, protokoll nr 2.^[7]

Üldmulje. Madal, tugev, jässakas, valvas ja aktiivne, jätab kindla ja vastupidava mulje.

Pea on kujult ja muljelt rebaselik, tähelepaneliku ja intelligentse ilmega, laup on suhteliselt lai ja kõrvade vahelt lame. Koonu ja pea suhe on 3 : 5. Koon on veidi kitsenev. Ninaots on must.

Kere. Keskmise pikkusega, hästi kaardunud, mitte kokku kasvanud roietega, ülaltvaates veidi kitsenev. Ühtlane ülaliin. Rind on lai ja sügav, ulatudes hästi esijäsemete vahele.

Saba. Kärpimata. Asetatud ülaliini joonele, hoitakse madalal, ei ole selja kohale keerdunud. Liikumisel on seljaga samal joonel, rahulikus olekus madalal. Liiga kõrge või liiga madal sabaasetus pole soovitatav.

Värvus. Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) või black and tan; valgete märkidega kaelal, jäsemetel ja rinnal või ilma. Valge värvus peas ja näos on lubatud.^[8]

Väliselt on Pembroke'i ja Cardigani suurim erinevus esikäppade asetus: Pembroke'il on nad otse ja Cardiganil veidike randmetest väljapoole keeratud. Pembroke'i pea on kujult ja ilmelt rebaselik. Pembroke'idel on saba aastaid lõigatud, kuid tänu loomakaitsjatele on Eestis sabade kupeerimine keelatud. Väike osa Pembroke'i kutsikaid sünnib lühisabalistena, aga Cardiganidel on saba alati olnud. Pembroke'il on värvidest lubatud punane ja soobel valgete märkidega ning tricolour, Cardiganidel on värve märksa rohkem.^[9]

Iseloom

Energilisus, rõõmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad Pembroke'ist usaldusväärse, kindla ja valvsa sõbra. Ta on vilgas, kuid mitte hüsteeriline. Ta areneb pidevalt ja tahab, et ka omanik areneks temaga koos. Vaatamata väikesele kasvule vajab ta kasvatamist ja koduse korra õpetamist, diivanikoeraks ta ei sobi. Korgi on väikest kasvu suur koer. Korgidel on ka iseloomuerinevused: Pembroke on elurõõmsam ja kergesti süttivam, Cardigan aga rahulikum ja ettevaatlikum.^[9]

Sotsiaalsus

Kuna korgi on aretatud universaalseks koeraks, siis on ta ka hea majavaht, kes teatab kõigist, kes hoovis või ukse taga liiguvad. Ka oskab ta valvata lapsi. Igal korgil on oma isikupära, mis teeb temast vaimustava kaaslase. Tavaliselt on korgid hea isuga, seega ähvardab neid ülekaalulisus.^[9]

Tervis

Korgi on suhteliselt terve tõug, pärilikke silmahaiguseid ja düsplaasiat esineb väga harva. Tavaline eluiga on 12–15 aastat, kuid ka 16–17-aastased koerad pole haruldus.^[9]

Tõuorganisatsioonid

Eesti

MTÜ Eesti Corgi Klubi "Gigi" asutati 7. novembril 2007. Sama aasta 6. detsembril võeti klubi Eesti Kennelliidu liikmeks. Klubi nimi Gigi valik oli lihtne: paljude korgide esiema vääris esiletõstmist.^[10]

Kennelharrastused

Haridus

Koolitamine

Pembroke'id on väga energilised koerad. Nad vajavad palju tegevust, sest muidu võivad nad ise valida sobiva.

Neid on tihti lihtsam koolitada kui teenistuskoeri. Nad õpivad rõõmuga kõike uut ning võtavad meelsasti osa pere harrastustest. Nende koostöövalmidus on meeldiv omadus, aga kui tegevus muutub korgile igavaks, hakkab ta ise trikke tegema. Koera koolitades tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ükski õpetatav võte ei muutuks koerale igavaks.

Korgisid võib näha agility ja sõnakuulelikkuse võistlustel ning flyball'is. Korgisid kasutatakse ka jäljekoerana,^[9] võimalik on läbida ka kuulekuskoolitus (KK).^[1]

Sport

Karjatamine

Korgisid kasutati karjustena, talu valvekoertena ja seltsilistena. Algul olid nad väga jässakad, kuldset või blue merle värvi, tihti rippkõrvadega. Korgide lühikesed jalad on aastasadadepikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal, sest lühikesed jalad annavad kannulkäijale kiiruse ning võimaldavad vältida lehmade kabjahoope, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.^[4]^[11]

Eestis on see harrastus lapsekingades, lammaste karjatamisega tegelevad üksikud koerad.^[1] Esimesed karjatamiskoolitused toimusid 2007. aastal Viljandi maakonnas.^[12]

Näitused

Esimene korgide sertifikaadiõigusega erinäitus "15 aastat corgit Eestis" toimus 4. juulil 2009 Pärnumaal. Kohtunik Sandra Muckle (Kennel Gowerston, Suurbritannia) hindas Cardigani, Margo Hackney (Kennel Marisco, Suurbritannia) Pembroke'i korgisid.

Üritused

Korgide suvepäevad toimusid 9.–10. augustil 2008 Viljandimaal Kõpu vallas Supsi külas Karjamaa talus.^[13]

Popkultuur

Film

1963 – "Little Dog Lost" Disney filmi.DVD. Samanimelise raamatu ainetel. Autor prantsuse lastekirjanik René Guillot (1900–1969).

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Eesti Corgi klubi – Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2008. Vaadatud 10. septembril 2008.
↑ Eesti Kennelliidu register^{[alaline kõdulink]}
↑ Welsh Corgi Pembroke ja Cardigan: Eesti Corgi Klubi
↑ ^4,0 ^4,1 "Nõidade ja haldjate koerad". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2009. Vaadatud 27. oktoobril 2009.
↑ "Иcтория корги – Питомник "Лисья Стая"". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2013. Vaadatud 10. septembril 2008.
↑ Märksõna "korgi", Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, veebiversioon
↑ "Eesti Kennelliidu juhatuse protokoll nr 2, 10.veebruar 2005" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 10. septembril 2008.
↑ "Welsh Corgi Pembroke standard" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. septembril 2008.
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 "Eesti Corgi klubi – Welsh Corgi Pembroke". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2010. Vaadatud 10. septembril 2008.
↑ Eesti corgidel nüüd oma klubi.
↑ The cattle drovers
↑ Karjatamiskoolitus karjakoertele (Karjatamise koolitus 2007)
↑ Eesti Corgi klubi – Muud üritused. Suvepäevad 2008^{[alaline kõdulink]}

Kirjandus

Lundava. Astrid. Welsh Corgi Pembroke. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005, lk 56–57.

Välislingid

Вельш Корги: история происхождения и различия пород. (rus)
Corgis of the Past Pilte aastatest 1929–1999 (eng)
Cute Welsh Corgi Video
Astersland

Euroopa Welsh Corgi Pembroke tõuorganisatsioonid
Holland \| Suurbritannia
Euroopa Welsh Corgi (Cardigan ja Pembroke) tõuorganisatsioonid
Eesti \| Holland \| Itaalia \| Norra \| Poola \| Prantsusmaa \| Soome \| Taani \| Tšehhi \| Venemaa \| Šveits

[Eesti_Corgi_klubi_-_Ajalugu-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Eesti Corgi klubi – Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2008. Vaadatud 10. septembril 2008.

[Eesti_Kennelliidu_register-2] Eesti Kennelliidu register^{[alaline kõdulink]}

[E09xn-3] Welsh Corgi Pembroke ja Cardigan: Eesti Corgi Klubi

[Nõidade_ja_haldjate_koerad-4] 4,0 ^4,1 "Nõidade ja haldjate koerad". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2009. Vaadatud 27. oktoobril 2009.

[Kg7Wf-5] "Иcтория корги – Питомник "Лисья Стая"". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2013. Vaadatud 10. septembril 2008.

[6] Märksõna "korgi", Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, veebiversioon

[DX7U6-7] "Eesti Kennelliidu juhatuse protokoll nr 2, 10.veebruar 2005" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 10. septembril 2008.

[KNg5K-8] "Welsh Corgi Pembroke standard" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. septembril 2008.

[Eesti_Corgi_klubi_-_Welsh_Corgi_Pembroke-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 "Eesti Corgi klubi – Welsh Corgi Pembroke". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2010. Vaadatud 10. septembril 2008.

[SSG24-10] Eesti corgidel nüüd oma klubi.

[3XZiM-11] The cattle drovers

[vbesS-12] Karjatamiskoolitus karjakoertele (Karjatamise koolitus 2007)

[Muf9L-13] Eesti Corgi klubi – Muud üritused. Suvepäevad 2008^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

FCI 1 rühm. Lamba- ja karjakoerad (v.a. Šveitsi alpi karjakoerad)¹
Alarühm 1: Lambakoerad	austraalia lambakoer (342) • beauceron (44) • belgia lambakoer (groenendael; tervueren; laekenois; malinois) (15) • bergamasco lambakoer (194) • bordercollie (297) • briard (113) • collie, lühikarvaline (296) • collie, pikakarvaline (156) • habecollie (271) • hollandi lambakoer (lühikarvaline, pikakarvaline, karmikarvaline) (223) • horvaatia lambakoer (277) • ida-karpaadi lambakoer (350)² • kataloonia lambakoer (87) • kelpie (293) • komondor (53) • kuvasz (54) • lancashire'i heeler³ • lõuna-vene lambakoer (326) • mallorca lambakoer (321) • maremma-abruzzi lambakoer (201) • mudi (238) • pikardia lambakoer (176) • poola lauskmaa-lambakoer (251) • poola podhalani lambakoer (252) • portugali lambakoer (93) • puli (must; punase või halliga toonitatud must; liivakarva musta maskiga; pärlvalge, ilma punase varjundita) (55) • pumi (56) • pürenee lambakoer, pikakarvaline (141) • pürenee lambakoer, siledakoonuline (138) • saarloosi huntkoer (311) • saksa lambakoer (166) • schapendoes (313) • rumeenia mioritic lambakoer (349)² • schipperke (83) • shetlandi lambakoer (88) • slovakkia tšuvatš (142) • tšehhoslovakkia huntkoer (332) • (šveitsi) valge lambakoer (347)² • vana-inglise lambakoer (16) • welsh corgi cardigan (38) • welsh corgi pembroke (39)
Alarühm 2: Karjakoerad	ardenni karjakoer (171) • austraalia karjakoer (287) • australian stumpy tail cattle dog (351)² • flaami karjakoer (191)
¹ CACIB'ile võistlevad tõud. Nende tõugude esindajad võistlevad sertifikaadile, tõu parema tiitlile ning rahvusvahelistel näitustel ka CACIB'ile. ² CACIB'ile mitte võistlevad tõud. Nende tõugude esindajad võistlevad sertifikaadile ning rahvuslikel- ja erinäitustel ka tõu parema tiitlile. Nad ei võistle tõu parima tiitlile rahvusvahelistel näitustel ega kunagi saa CACIB'it. ³ EKL poolt tunnustatud tõud. Nende tõugude esindajad saavad võtta osa ainult rahvuslikest- ja erinäitustest ning võistelda sertifikaadile ja tõu parema tiitlile.