Ruhnu vald
|
See artikkel on praeguse valla kohta; varasema valla kohta vaata artiklit Ruhnu vald (Ruhnu kihelkond) |
| Ruhnu vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 11,9 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 90 (1.01.2024)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 7,6 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0689[3] | |
| Keskus: Ruhnu küla | |
 | |
 |
Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda. Ruhnu vald sai ametliku lipu ja vapi 2015. aastal,[4] varem oli kasutusel rannarootsi purjekat jaalat kujutav embleem kirjaga "Ruhnu Runö".
Vallas on põhikool, ilmajaam, lennujaam, Ringsu sadam, metskond, muuseum, raamatukogu ja vallavalitsus. 2012. aasta 1. märtsist tegutseb saarel ka kiirabi.
Valla elu mõjutab tugevalt Ruhnu saare isoleeritus. Elektrikaableid saarele ei tule, elekter toodetakse kohapeal. Ruhnut ühendab mandriga suvel laeva- ja talvel lennuliiklus, arstiabi vajajaid transporditakse tihti kopteriga. Vallavalitsuse igapäevatöös kasutatakse ohtralt kaugsidevahendeid, näiteks Skype'i.
Saarel asub Ruhnu Püha Magdaleena kirik (1912). Selle kõrval on vana puukirik, mille ehitus algas juba 1643. aastal. See on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone.
Ruhnu vallavanem on Raimet Figol (alates 11. jaanuarist 2024).
Külad
[muuda | muuda lähteteksti]Ruhnu vallas asub ainult Ruhnu küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ruhnu vald hõlmab endise Ruhnu kihelkonna piirid. Ajalooliselt on Ruhnu olnud üks eestirootslaste põliseid asualasid, kus kujunes välja omapärane kultuur.[viide?] Teise maailmasõja aegu põgenesid eestirootslased aga Ruhnust suuremas osas Rootsi, Ruhnu neid peaaegu ei jäänudki. Siiski on Ruhnus tänini säilinud tugev kohalik omapära.
Loodusobjektid
[muuda | muuda lähteteksti]Saare keskosas on luiteline männimetsaga kaetud kõrgendik nimega Håubjärre, mille kõrgus ulatub märkimisväärse 28 meetrini. Ida pool on ka palu- ja salumetsi. Liigestunud läänerannikul valitsevad roostikud ja rannaniidud, sisemaa pool võsastunud niidud. Samuti on saarel ohtralt klibu- ja liivarandu, sh Limo rand, Överkirke rand, Kuunse rand. Rannajoone kogupikkus on vähemalt 25 km.
Poolsaared
[muuda | muuda lähteteksti]Holma, Kunsudden, Pärs, Ringsudden ja Sjustackudden.
Saared
[muuda | muuda lähteteksti]Saarest läänes ja edelas on mitukümmend väiksemat nimetut rohtunud laidu. Neist suurim oli Holm (u 10 ha), mis nüüdseks on emasaarega ühinenud ja roostunud. Ruhnu lähistel lõuna pool asub Gretagrundi kare.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.07.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2015. Vaadatud 25. oktoobril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ruhnu valla koduleht
- "Ruhnu saab uue koolimaja", EPL Online, 28. juuni 2008
