Ristsõnad
Artiklis puuduvad viited. (August 2023) |
Ristsõnad ehk ristsõnamõistatus on Inglismaalt pärit hariv sõnamõistatus. Eesmärk on vastata küsimustele õigete sõnadega, kirjutades need vasakult paremale või ülalt alla. Tihti on ristsõnadel õige lahenduse korral tumedamates ruutudes vastus.
Lahendamine
[muuda | muuda lähteteksti]Ristsõnades on mõistlik alustada lihtsamatest küsimustest, millele kindlasti vastust teatakse. Näiteks on ristsõnades viimasel ajal[millal?] levinud küsimus "Püsi, rahu". Kui vastuses peab olema kolm tähte, võib sinna kirjutada "Asu". Kui on aga küsimus mingi värvuse kohta, siis tuleb sinna tähti juurde tuua, vastates teistele küsimustele. Õige lahendamise korral ilmub tihti tumedatesse ruutudesse vastus.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Ristsõnu hakati algselt valmistama Inglismaal. Praeguseks on mõistatus tuntud juba ülemaailmselt. Tihti esineb neid ajalehtedes või ajakirjades meelelahutuse valdkonnas.
Esimene eestikeelne ristsõna ilmus 9. veebruaril 1925 ajalehes Esmaspäev.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Esimese eestikeelse ristsõna ilmumisest möödus 99 aastat" ERR, 13. veebruar 2024