Robert Koldewey

Robert Johann Koldewey, täisnimi Johannes Gustav Eduard Robert Koldewey (10. september 1855 Blankenburg – 4. veebruar 1925 Berliin) oli saksa arheoloog, kes sai tuntuks muistse Babüloni avastamisega tänapäeva Iraagi maa-alal.

Robert Koldewey sündis Saksamaal Harzi kreisis Blankenburgis tolliametniku perekonnas. Tema onu Carl Koldewey juhtis põhjapooluse-ekspeditsiooni.^[1]

Koldewey õppis Braunschweigi gümnaasiumis. 1869. aastal kolis ta koos perega Altonasse, mis on tänapäeval Hamburgi linnaosa. Seal ta lõpetas 1875 Christianeumi gümnaasiumi, mis oli asutatud juba 17. sajandil ladina koolina. Ta omandas seal bakalaureusekraadi^[2].

Koldewey oli iseõppinud klassikalisele ajajärgule pühendunud arhitektuuriajaloolane. Ta õppis arhitektuuri ja kunstiajalugu mitmel pool: Berliinis, Münchenis ja Viinis, kuid õpitust oli tal hilisemas elus vähe kasu^[3]. Ülikooli lõpetas ta kraadi kaitsmata, seejärel töötas arhitektina Hamburgis^[2].

Valdava osa elust oli Koldewey praktiseeriv arheoloog. Ta juhtis väljakaevamisi Väike-Aasias, Kreekas, Itaalias ja Lähis-Idas.

1882. aastal lülitas ameerika arheoloog Francis Bacon, kes juhtis väljakaevamisi Lääne-Türgis muistses Assoses, Koldewey oma töörühma koosseisu^[3]. Kahe väljakaevamistel veedetud aasta jooksul (1881–1882) õppis Koldewey tundma väljakaevamismeetodeid ja oskusi, kuidas muistsete leidudega kõige paremini ümber käia.

Koldewey oli ülevaataja mitmel Saksa Arheoloogia Instituudi korraldatud väljakaevamisel, sealhulgas Lesbosel (1885–1886).

1887. aastal osales ta juhi assistendina Mesopotaamias väljakaevamistel Surgulis ja muistses El Hibbas.^[3]

Aastatel 1892–1893 uuris ta koos saksa arheoloogiaprofessori Otto Puchsteiniga templeid Lõuna-Itaalias, sealhulgas Sitsiilias.^[2]

Aastatel 1895–1898 töötas Koldewey õppejõuna Görlitzi ehituskoolis.^[4]

Väljakaevamistel Akragases avastas Koldewey antiikse türanni Falarise ajast (umbes 550 eKr) pärineva kanalisatsiooni. Need kanalisatsiooniseadmed oli ehitanud Faeks ja tema auks nimetati vanad kanalid "faeaakideks".^[4]

Väljakaevamistel Babülonis, mis algasid 26. märtsil 1899 ja kestsid 18 aastat, avastas Koldewey rohkesti Babüloni ilmestavaid objekte, sealhulgas linna välis- ja sisemüürid, Paabeli torni prototüübiks peetava Etemenanki tsikuraadi alusmüürid, Nebukadnetsar II palee, Esagila templi, Ištari värava ja laia protsessioonitänava, mis kulges läbi linnasüdame. Sõna "etemenanki" tähendab babüloonia keeles 'taeva ja maa vundamendi maja'^[5]. Ta kaevas välja ka jumal Marduki templi ja elamukvartalid^[6]

Juba esimese kahenädalase kaevamise jooksul sattus Koldewey linnamüürile, mille hiiglaslikke mõõtmeid olid kirjeldanud Herodotos ja Ktesias^[4].

Kui Koldewey kaevas välja Lõunatsidadelli, avastas ta keldrikorruse 14 suure kivivõlvlagedega ruumiga. Säilinud vanaaja tekstidest oli teada, et linnas oli vaid kaks kohta, kus oli kasutatud kivi: Põhjatsitadelli põhjamüüris ja rippaedades. Põhjamüür oli juba leitud ja see tegi tõenäoliseks ka rippuvate aedade asukoha leidmise. Ta jätkas linnaala tundmaõppimist ja avastas mitu detaili, millest oli kirjutanud Vana-Kreeka ajaloolane Diodoros. Koldewey oli veendunud, et ta oli tõesti avastanud rippaiad, aga mõned tema kaasaegsed arheoloogid seadsid Koldeaway avastuse kahtluse alla. Nii väitsid nad, et leitud koht oli liiga kaugel Eufratist, kust hangiti vett aedade kastmiseks. Samuti oli Koldewey leitud koht vastuolus Vana-Kreeka ajaloolase Straboni kirjapanduga, et rippaiad asusid jõe kõrval.

Tõenäoliselt polnud see kompleks siiski rippuvate aedade oma, vaid kasutusel halduslikel eesmärkidel ja ladudena. Varemetest on leitud kiilkirjas savitahvleid varude loendite ja ratsioonidega.

Koldewey töötas välja mitu arheoloogia meetodit, sealhulgas meetodi, mille abil osutus võimalikuks tuvastada ja välja kaevata toortellisarhitektuuri.^[3]

Väljakaevamiste eel eeldati, et väljakaevamised kestavad viis aastat, kuid nad kestsid 1899. aastast kuni 1917. aastani. Arhitekti ennustused täitusid: ta oli suutnud kindlaks määrata Babüloni asukoha ja tõestas väljakaevamistega, et tema leitud linn ongi Babülon^[2]. Mõnes osas on tema leiud vastuolus Herodotose andmetega, kuid tänapäeval usutakse, et eksis mitte Koldewey, vaid Herodotos^[5].

Väljakaevamised Babülonis katkesid 1917. aastal, kui Suurbritannia hõivas Bagdadi I maailmasõja käigus^[3].

Babüloni väljakaevamiste tulemused avaldas 1914 Londonis Maxmillani kirjastus raamatuna "The excavations at Babylon" ("Väljakaevamised Babülonis")^[7].

Viimased eluaastad pühendas Koldewey ekspeditsioonidel kogutud materjalide läbitöötamisele.^[2]

Robert Koldewey suri 1925. aastal Berliinis 69 aasta vanuselt. Ta maeti Berliini Lichterfeldesse. Tunnustades tema teeneid, püstitati tema hauale mälestussammas, mis kujult meenutas Babüloni Etemenanki tsikuraati ^[2]. Koos Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldiga oli Robert Koldewey üks kõige tuntumaid Saksa keisririigi arheolooge^[2].

• 1894 – Freiburgi ülikooli audoktor^[2]
• 1910 – Preisi Kuningliku Teaduste Akadeemia Leibnitzi hõbemedal
• 1926 – loodi Koldewey Selts (Koldewey-Gesellschaft), et tunnustada tema tehtut^[3]

• "Die antiken Baureste der Insel Lesbos". Reimer, Berliin 1890
• Robert Koldewey, Otto Puchstein "Die griechischen Tempel in Unteritalien und Sicilien". Asher, Berlin 1899, 1. Band Text, 2. Band Tafeln
• "Die Tempel von Babylon und Borsippa: nach den Ausgrabungen durch die Deutsche Orient-Gesellschaft". Leipzig 1911 (Ausgrabungen der Deutschen Orient-Gesellschaft in Babylon. Band 1)
• "The Excavations at Babylon". London: Macmillan and Co., 1914. 1. trükk
• "Das wieder erstehende Babylon". 4. erweiterte Auflage. Leipzig 1925; Neuauflage Beck, München, 1990 ISBN 3-406-31674-3

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Robert Koldewey

• Babüloni kaart Robert Koldewey koostatud Babyloni kaart koos müüride asetusega
• Kuningalossi (Nebukadnetsar II palee) ja Ištari värava plaan Babüloni arheoloogiliste väljakaevamiste (1899–1917) põhjal Robert Koldewey plaan
• Ištari värav Robert Koldewey rekonstruktsioon (1918)