Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale basiilika, vaade põhjasuunast

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks. Eriti väärtuslikud on selle interjööri seinu ja lagesid katvad rikkalikud värvirohked kristliku ikonograafiaga mosaiigid.^[1]

San Vitale kirik on koos teiste Bütsantsi kristlike mälestusmärkidega Ravennas alates 1996. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajaloost

Kiriku ehitamist alustas 526. aastal piiskop Ecclesius idagoodi kuninganna Amalasuintha (suri 535) valitsusajal ja selle pühitses aastal 547 piiskop Maximianus. Sel perioodil oli Ravenna idagootide kuningriigi pealinn, pärast 540. aastat Bütsantsi käes. Kirik on pärimuse järgi püstitatud Ravenna kaitsepühaku märter Vitalise hauale ja on talle pühitsetud.^[1]

Arhitektuur

Ehitis on kaheksanurkse põhiplaaniga ja kaetud lameda kupliga, mis on laotud õõnes terrakotatorudest. Hoone juures võib märgata nii Vana-Rooma kui ka Bütsantsi arhitektuurile iseloomulikke elemente. Kuppel, uste kuju ja astmelised tornid on Rooma-pärased, kuid välisküljel hulknurkse kujuga apsiid, talumitega kapiteelid, kitsad tellised ja varane versioon tugikaartest on tüüpilised Bütsantsile.

Kirik on kuulus rikkalike bütsantsi mosaiikide poolest, mis on suurimad ja enim säilinud nende hulgast, mis asuvad väljaspool Istanbuli. Hindamatuks infoallikaks Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta teeb kiriku asjaolu, et see on ainuke suurem kirik, mis on Justinianus I ajast tänapäevani peaaegu muutumatul kujul säilinud. Ravenna San Vitale mosaiigid on sarnased samal ajal Konstantinoopolis looduga. Neil on kujutatud Vana ja Uue testamendi tegelasi ning ehitise püstitamise kaasaegseid Bütsantsi valitsejaid ning kirikutegelasi. Tähelepanuväärne altariruumi mosaiik kujutab Jumala Talle kesk taimi ja loomi. Apsiidi lähedal on kaks mosaiigipaneeli, mis kujutavad keiser Justinianust (valitses 527–565) koos saatjaskonnaga, samuti Theodorat saatjatega. Arvatud on, et kiriku dekoor oli mõeldud peegaldama Justinianuse palee vastuvõtusaali.