Neuenhaus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2018) |
| Neuenhaus | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 31,4 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 10 650 (31.12.2023)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 52° 30′ N, 6° 58′ E | |
 Valla asend Grafschaft Bentheimi kreisis |
Neuenhaus on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Samtgemeinde Neuenhausi keskus. Neuenhaus asub Vechte jõel Hollandi piiri ääres ning on umbes 10 km Nordhornist loodes ja 30 km Enschedest põhjas. Valla pindala on 31,31 km². 31. detsembril 2015 elas seal 9894 inimest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Neuenhaus asutati 1317. aastal Münsteri ja Amsterdami vahelisele kaubateele Bentheimi krahvi Johannes II korraldusel, kes ehitas ka enda kaitseks lossi. Kiirelt kasvav uus linn sai linnaõigused 1369. aastal. Linna käsutuses olid Amti kohus ja teised asutused, mis koliti kreisikeskusesse Nordhorni pärast Teist maailmasõda. Tänast Neuenhausi linna laiendati 1970. aastal endiste autonoomsete kogukondade Grasdorfi, Hilteni ja Veldhauseni liidendamise kaudu, millest viimane oli olemas juba 10. sajandil. Kahe paisu ehitamisega Vechte jõele ja veel ühega Dinkeli jõel saadi kontrolli alla üleujutused, mis olid Neuenhausi varem nii tihti ahistanud.
Neuenhausi kesklinna peatänav kaotati aastal 2005 pärast edelaümbersõidu ehitamist ümber linna.
Palju vanu Ackerbürgerhäuser ("härrastalupoegade majad") on renoveeritud või renoveerimisel.
Linnas on hea liigelda jalgrattal. Rattateed on väga hästi tähistatud ning moodustavad umbes 250 km pikkuse võrgustiku, mis viib läbi aasade ja metsade, samuti piki Vechte ja Dinkeli jõge. Teede ääres on juba üha enam kunstiteoseid vaatamiseks. Veelgi enam, kohalik võimlemis- ja spordiklubi (kohapeal tuntud kui "TuS", "Turn- und Sportverein") on tähistamas oma 100-aastast juubelit.
Veldhausen
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrvaline keskus Veldhausen on tegelikult rohkem kui 1000 aastat vana kihelkonnaküla, mis liidendati Neuenhausi linnaga 1970. aastal. Sellest hoolimata on Veldhausen suutnud säilitada oma autonoomiat. Siin on umbes 2200 külaelanikku.
Veldhausen tekkis, kui talunikud naaberkogukondadest Eschest, Grasdorfist ja Osterwaldist väljendasid soovi saada koht oma uuele kirikule, kuna paljudele oli liiga kauge käia Uelseni kirikus, ja halva ilmaga tõesti isegi võimatu. Seega otsiti kesksel kohal olev väheviljakas maatükk, selline kohapeal kunagi tuntud hollandi sõna veld, tähendusega "põld" (hollandi keelt kasutati Veldhausenis veel 100 aastat tagasi endiselt ametliku keelena). Esimene kirik ehitati usutavasti peamiselt puidust. Kiriku ümber asusid aja jooksul käsitöölised ja härrastalupojad (Ackerbürger). Tänane kivist kalvinistlik kirik, koos tuuleveski ja veskipargiga naabruses, loetakse Veldhauseni maamärkide hulka kuuluvaks.
Veskipargi Brauchtum- und Mühlenverein – Tavandi- ja veskiklubi – alale on ehitatud vana möldrimaja ja pagaritöökoda. Pagaritöökojas küpsetavad harrastuspagarid leiba, mis tehtud veskis jahvatatud jahust.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Neuenhaus asub Bundesstraßel 403, mis kulgeb Nordhornist Hollandisse. On ka raudteeühendus, mis järgib umbes sama teed; kuid liinil ei ole 1970. aastate keskpaigast reisijateveo teenust, kuigi kaupu veetakse siiani.
Tuntud inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich Anton Wilhelm Miquel (1811-1871), saksa-hollandi botaanik
- Johannes von Miquel (1829-1901), öeldavasti oli "kõigi fiskaalreformaatorite esiisa", oli Preisimaa rahandusminister, hiljem Osnabrücki ja Frankfurt am Maini ülemlinnapea (Oberbürgermeister)
- Wilhelm Staehle (1877–1945), vastupanuliikumise võitleja ja 20. juuli vandenõust osavõtja
- Karl E. Smidt (1903–1984), Lääne-Saksamaa admiral, NATO väejuht (laevastikuülem)
- Roland Riese (sündinud aastal 1960), FDP poliitik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.
