Melanie Klein

Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2019) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Melanie Klein (sünd. Melanie Reizes; 30. märts 1882 Viin – 22. september 1960 London) oli Austrias sündinud Suurbritannia psühhoanalüütik. Klein on tugevalt mõjutanud arengupsühholoogiat ning tema mänguteraapiatehnikad on siiani kasutusel.

Melanie Kleini isa oli Ukraina päritolu juut ja ema pärit Slovakkiast. Lapsena soovis Melanie saada arstiks, aga 16-aastaselt otsustas õppida psühhiaatrilist meditsiini. Kui Melanie 17-aastaselt tutvus Arthur Stevan Kleiniga, jäid õpingud tagaplaanile. Mõne aasta pärast nad abiellusid.

Pärast teise lapse sündi süvenes Melanie ärevus ja depressioon. 1914. aastal pärast kolmanda (ja viimase) lapse sündi alustas ta psühhoanalüüsi Ungari terapeudi Sándor Ferenczi juures. Sándor Ferencz oli Sigmund Freudi hea tuttav ja õpilane. Tema juures suutis Melanie esimest korda rääkida oma emotsionaalsetest kogemustest. Pärast Freudi raamatu "Unenägude tõlgendamine" ("Über den Traum", 1901) lugemist, oli Klein tugevasti haaratud psühhoanalüüsist ja Freudi mõttemaailmast. Melanie Klein kuulis 1918. aastal Ungaris, psühhoanalüüsi kongressil, Freudi kõnelemas. 1921. aastal kolis Klein Berliini ja alustas psühhoanalüüsi õpinguid Karl Abrahami käe all. Paar aastat hiljem hakkas ta tegema esimest lapsepsühhoanalüüsi. 1926. aastal kutsus Briti psühhoanalüütik Ernest Jones Kleini Londonisse, kus ta töötas oma surmani.

Analüüsides laste mängu, uuris ta beebi psüühika pimedaid alasid. Ta leidis Oidipuse kompleksi ja superego varaseimad juured. Mõistes beebi sügavaimaid hirme ja nende kaitsemehhanisme, lõi ta laste kohta originaalse teoreetilise psühhoanalüütilise lähenemise ning näitas, kuidas täiskasvanute psüühikat mõjutavad imikuna läbi elatud primitiivsed vaimsed seisundid.

• Depressiivne positsioon – vaimne kaart, mis kaasneb beebi arengus paranoilise-skisoidse positsiooniga ning algab kuuendal elukuul. Füüsiliselt ja emotsionaalselt küpsedes, hakkab beebi integreerima fragmenteeritud tajupilte oma vanemast. Mina-tunne integreerub ning kokku saavad armastus ja vihkamine. Arusaamine, et vihatud isik ja armastatud isik on üks ja sama, tekitab piinavat süütunnet ning soovi heastada. See kordub varases lapsepõlves ja kogu elu jooksul.

• Seesmised objektid – laste mängu vaatlemine viis Kleini arusaamani, et lapse mõtlikkus näitab tegevuse ja kogemuse seesmist jätkuvust. Seesmised objektid tähendavad välise objekti sisemist, vaimset ja emotsionaalset kujutlust.

• Oidipuse kompleks – Klein laiendas ja muutis Freudi ideed, viies Oidipuse kompleksi varasemasse perioodi. Beebi eelkujutlus huvitavast ja hirmutavast lapsevanemate paarist, millest alguses fantaseeritakse kui kombineeritud figuurist – ema keha, millel on isa suguelundid ja konkurentbeebid. Kleini käsitluses on nii mehe kui ka naise Oidipuse kompleks.

• Paranoiline-skisoidne positsioon – varajane vaimne seisund, kus mina ei ole veel integreeritud. Segu ärevusest, kaitsemehhanismidest, sisemistest ja välimistest objektisuhetest, mis on omased esimestele elukuudele ning mille ulatus varieerub kogu elu jooksul. Paranoilise-skisoidse positsiooni peamine tunnus on enda ja objektide heaks ja halvaks jaotamine ilma nende kokkuviimiseta.

• Isiksuse patoloogilised organisatsioonid – väga paindumatute ja tihedalt seotud kaitsemehhanismide perekond, mis aitavad vältida depressiivset ärevust hoides eemal emotsionaalsed kontaktid teistega ning seesmise ja välimise reaalsusega.

• Projektiivne identifikatsioon – mitteteadvuslik fantaasia, kus mina või sisemine objekt on lõhustatud ja muudetud väliseks objektiks. Freudi projektsiooni mõiste laiendus.

• Mitteteadvuslik fantaasia – Kleini ja ta järgijate meelest fantaasiad vastastikku suhtlevad kogemustega, mille tulemusena kujunevad intellektuaalsed ja emotsionaalsed isikutunnused. Fantaasiad on baasvahendid, mille abil kujunevad mõtlemine, unenäod, sümptomid ja kaitsemehhanismid.

Kirjutised on kogutud neljaköitelisse sarja:

• The Writings of Melanie Klein, Volumes 1-4
  • Love, Guilt and Reparation and Other Works 1921-1945 (The Writings of Melanie Klein, Volume 1)
  • The Psycho-Analysis of Children (1932) (The Writings of Melanie Klein, Volume 2)
  • Envy and Gratitude and Other Works 1946-1963 (The Writings of Melanie Klein, Volume 3)
  • Narrative of a Child Analysis: The Conduct of the Psycho-Analysis of Children as Seen in the Treatment of a Ten-Year-Old Boy (The Writings of Melanie Klein, Volume 4)

• Klein, M., Heimann, P., Isaacs, S. and Rivière, J. Developments in Psychoanalysis. 1952.
• Klein, M. and Rivière, J. Love, Hate, and Reparation. (Psycho-Analytical Epitomes No. 2.) 1937.
• Klein, M., Heimann, P. and Money-Kyrle, R. E. (Eds.) New Directions in Psycho-Analysis: The Significance of Infant Conflict in the Pattern of Adult Behaviour. 1955.

• http://www.melanie-klein-trust.org.uk/
• The New Dictionary of Kleinian Thought by Elizabeth Bott Spillius, Jane Milton, Penelope Garvey, Cyril Couve and Deborah Steiner (Routledge, 2011).