Meelerahu

Meelerahu ehk samatha (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeles ⽌ zhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on budismis teine olulisim meeleharjutus analüüsiva vaatluse ehk vipassana kõrval.

Rahu (śamatha) ja selge pilk ehk eristav vaatlemine (vipaśyanā) tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada.^[1]

Meelerahu saavutatakse keskendamisega ühele objektile, mistõttu selle üheks sünonüümiks on ’meele ühtekoondatus’ (sanskriti keeles cittaikāgratā). Meelerahu harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva peatamine.

Algajate meelerahu harjutustes soovitatakse keskenduda hingamisele, kuid põhimõtteliselt võib keskendumise objektiks olla ükskõik missugune sisemine või väline seadmus (mõte, pilt, ese, kuju vms). Kui meelerahu on muutunud püsivaks ja sügavaks, loob see aluse Jhānade erinevate tasemete rakendamiseks analüüsiva vaatluse harjutustes.

Mõnes budismi suunas, eriti chanis, peetakse meelerahu ja analüüsiva vaatluse harjutamist teineteisest lahutamatuks, kuna meelerahuni on võimalik jõuda ainult meelt tähelepanelikult jälgides ja uurides; teiselt poolt aga saab meelt põhjalikult uurida ja analüüsida ainult meelerahu seisundis.

• Analüüsiv vaatlus
• Jhāna
• Bhavana
• Samādhi
• Võrdne suhtumine
• Ataraksia

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.