Magic Mouse

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Magic Mouse (ingl 'võluhiir') on maailma esimene mitmikpuutetundlik (Multi-Touch) optiline hiir. Seda toodab ja müüb tuntud arvutikontsern Apple. Magic Mouse tuli müügile 20. oktoobril 2009. Mitmikpuutetundlik optiline hiir sai alguse iPhone’st, seejärel tuli iPodi ja MacBook Pro puutetundlikud juhtplaadid (nt touchpad). Hiir on kogu oma pealmise paneeli ulatuses puutetundlik ja reageerib vajutustele (click) samamoodi nagu tavalised hiired. Kerimisnupu asemel saab hiirel kasutada sõrme (sõrme libistamine mööda puutetundlikku pinda). See on kiirem ja mugavam viis suhtlemiseks oma arvutiga.

Magic Mouse'i jaoks on vaja vähemalt Mac OS X 10.5.8 ja Bluetooth-ühendust. Hiir võib olla seadistatud kahe nupuga vasakukäeliste või paremakäeliste jaoks, aga vaikimisi on ta seadistatud kui ühe nupuga hiir. Kasutatud on laserjälgimise seadet n-ö silma ehk sensorit, millel on suurem kursori (pointeri) täpsus võrreldes eelmise põlvkonna Apple'i hiirtega. Kuigi see tuli müügile koos 2009. aasta põlvkonna iMaciga, saab seda osta ka eraldi nt MacBook, MacBook Pro ja muude selliste seadmete jaoks, millel on Bluetooth-ühenduse võimalus.

Magic Mouse kasutab võimsaid lasersensoreid, mis on palju tundlikumad ja reageerivad paremini ükskõik missugusel pinnal mitte nagu tavalised optilised hiired. Ühenduse leviala on kuni 33 meetrit arvutist. Samas on tegemist ka väga mugava ja stiilse tootega.

Positiivne funktsioon on kerimine (scroll) ilma nupu abita ning negatiivsed omadused on, et puuduvad funktsioonid Exposé (funktsioon, mis toob lahtiolevad aknad kõrvuti kogu ekraani ulatuses vähendatud suuruses), Dashboardin (avab ekraanil seaded, mis näitavad nt kella, kuupäeva, kalendrit, kalkulaatorit, ilmateadet jne) või Spaces. Loetletud funktsioonid olid aga olemas eelmise põlvkonna hiirel (Mighty Mouse). Funktsioone saab lisada ja rakendada programmiga BetterTouchTool.

Apple'i hiirte ajalugu sai alguse 1979. aastal, kui Apple külastas XEROX Parci uurimiskeskust, et tutvuda nende eksperimentaaltehnoloogiatega. Seal avastasid nad hiire ja olid sellest väga inspireeritud. Suurim probleem oli aga hind (400 dollarit), mis ei olnud tavakasutajale praktiline. Apple tellis disaineri, kes aitaks valmistada hiire, mis ei oleks enam nii kallis ja sobiks tavakasutajale.

Nii sündis 1983. aastal Apple'i esimene hiir Apple Lisa Mouse (A9M0050). See põhines hiirel, mida kasutas 1970. aastatel Alto arvuti Xerox PARC. Hiir töötati välja just tavakasutaja jaoks, ning hiire igat tahku disainiti, et välja tuleks ideaalne toode. Ühe nupuga hiir püsis muutumatuna ligi 20 aastat.

Järgmine hiir tuli välja 1986. aastal. Selleks oli Macintosh Mouse (M0100). See oli Lisa hiirest edasiarendatud versioon. Teraskuul asendati kummist kuuliga ja kasutati ümaramat kuju ning lõpuks sai ta ka tumehalli värvuse.

Neli kuud hiljem tuli välja Apple Mouse IIc, millel oli disainitud välimust, värvust ja nupu kuju.

1986. aastal tuli välja Apple Desktop Bus Mouse. Hiir oli oma eelkäijatest madalam ja kolmnurkse kujuga. ADB Mouse sai järgmiseks kuueks aastaks standardhiireks kõikidele Macintosh lauaarvutitele. Aastatel 1993–1998 olid arvutitel kaasas juba tänapäevase hiire kuju meenutav Apple Desktop Mouse II. See oli musta värvi. Hiire kuju hakkasid laialt kasutama ka teised hiiri tootvad firmad.

1998. aastal, kui välja tuli iMac, loodi ka uus hiir Apple USB Mouse, mis meenutas hokis tuntud litrit. See oli läbipaistva korpuse ja väga ümara kujuga. Hiir erines täiesti oma eelkäijast ja seda peetakse Apple’i kõige suuremaks veaks. USB Mouse’i peeti liiga kohmakaks, kuigi ta võis oma aja kohta stiilne olla.

2000. aastal jäeti USB Mouse kõrvale ja esitleti uut Apple Pro Mouse’i. Tal oli sarnane disain ADB II hiire omaga, kuid seekord oli must värv asendatud läbipaistva plastist korpusega. APM oli esimene Apple'i hiir, mis kasutas LED valgustust ja sensorit.

2003. aastal tuli välja Apple'i esimene juhtmevaba (wireless) hiir Apple Wireless Mouse.

2. augustil 2005 tulid müüki Mighty Mouse hiired. Esmalt oli Mighty Mouse juhtmega (wired) ning 2006. aastal tuli välja juhtmeta (wireless) Mighty Mouse, millest sai Magic Mouse'i eelkäija. Mighty Mouse’il puudus puutetundlik pind, mis on uuel Magic Mouse’i versioonil. Puutetundliku pinna asemel on Mighty Mouse’il väike rullik, mis meenutab pisikest palli. Lisaks on Mighty Mouse'il veel kaks küljel asuvat nuppu, mida Magic Mouse'il ei ole. Nendega saab kasutada nt Expose funktsiooni. Expose-funktsioon on tal vaikimisi peal ning seda võib asendada teiste funktsioonidega.

20. oktoobril 2009 tuli välja Magic Mouse, mis on maailma esimene mitmikpuutetundlik hiir. Rulliku asemel on tal puutetundlik pind. Puuduvad ka külgmised nupud, mis olid olemas tema eelkäijal (Mighty Mouse'il).

• Klõpsamine ühe nupu abil. Vaikimisi seadistatud.
• Kahe nupuga klõpsamine. Kui seadetes muuta ühe nupu variant kahe nupu variandiks.
• 360° kerimine. Saab kerida üles, alla, vasakule, paremale.
• Akna või pildi suurendamine (zoom). Hoides klaviatuuril all CTL-nuppu ja liigutades hiirel paneelil sõrmega otse edasi.
• Kahe sõrmega tõmme. Kahe sõrmega korraga vasakule ja paremale libistamine mööda hiire pealmist puutetundlikku paneeli. Sellega saab nt. interneti lehel edasi ja tagasi navigeerida ilma nuppu vajutamata.

Better Touch Tool ('parema puudutuse tööriist') on programm, millega saab lisada Magic Mouse’le funktsioone. Lisaks saab muuta kerimise ja hiire kursori liigutamise kiirust. Kõrvalolevatelt piltidelt on näha, kuidas saab hiirele funktsioone lisada. Kusjuures samamoodi saab ka puuteplaadile funktsioone lisada, ning kursori liikumise kiirust muuta. Programm on tasuta kättesaadav kõigile. Lisaks on viimasel pildil näha, et saab ka vaadata, kuidas toimuvad puudutamised ja sõrme liigutamised graafiliselt. Funktsioone saab aga lisada järgmiselt: kõigepealt tuleb klõpsata nuppu Add new gesture. Seejärel tuleb valida jaotisest Magic Mouse Gesture toiming, mida tahad sõrmega või sõrmedega hiire juhtplaadil teha. Lõpuks valid jaotisest Predefined Action tegevuse, mida tahad, et selle näpu liigutuse abil tööle pannakse. Näiteks valime Magic Mouse Gesture alt Single Finger Click Middle (ühesõrmeklõps keskele) ning tegevuseks võtame helitugevuse suurendamise. Nüüd kui sai kõik õigesti seadistatud, siis vajutades hiire keskele, peaks helitugevuse tase tõusma ühe pügala võrra. Lisaks saab selle programmi abil lisada klaviatuurile ise otseteid, ehk teatud klahvi kombinatsioone, mille tulemusel saab mingit toimingut teha.

Lisaks on veel võimalik Magic Mouse’i seadeid muuta System Preferences’i alt (Apple'i arvutite puhul). Kui minna tööriistadesse, saab seal alt valida eraldi tööriistad hiirele. Kuna Magic Mouse on juba arvutisse installitud, saab sealt tööriistad just antud mitmikpuutetundlikule hiirele. Kõrval on pilt, millelt on näha muudatusi lubavaid parameetreid. Saab muuta kursori liikumise kiirust (Tracking), kerimise kiirust (Scrolling), topeltklõpsu kiirust (Double-Click), hiire nuppude asetust (paremakäelise, vasakukäelise, või ühe nupuga), saab lisada kerimise funktsiooni ja suurendamise funktsiooni (zoom) ning lõpuks veel ka kahe näpu süsteemi (saab pilte lehitseda või siis ka brauseriaknas lehtedel edasi-tagasi navigeerida).

• Mac OS X v10.5.8, OS X v10.6.1 või uuemad versioonid, millele peaks tegema juhtmeta hiire tarkvara 1.0 uuenduse, et hiir töötaks.
• Töötab ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 peal, kui kasutada Boot Camp tarkvara tööriistu, mis on OS X all. Kui töötada operatsioonisüsteemiga Windows 7, siis on vajalik OS X SnowLeopard, kuna kõige uuemad draiverid on saadaval ainult Boot Campi versioonist, mis on installitav operatsioonisüsteemiga OS X SnowLeopard.
• Magic Mouse toimib ka Linux 2.6.34-rc1 peal.

Kõrvalolevalt pildilt on näha, mis on Magic Mouse’i sees. Pealmise osa moodustab puutetundlik pind. Minnes põhja alla, näeme seal lasersensoreid. Toimib see süsteem kahe AA-patareiga (või akudega) ning ühenduse arvuti ja hiire vahel annab Bluetooth. Pealmist mitmikpuutetundlikku osa katab umbes 2 millimeetri paksune läbipaistev plast. Ülejäänud korpuse moodustab hõbedase värvusega alumiinium. Sisu on plastist. Hiire alumises osas asub lüliti, millest saab hiirt vajadusel välja lülitada.

Laserhiired ja optilised valgustusega hiired töötavad põhimõttelt sarnaselt. Mõlemal hiirel on väike sisseehitatud kaamera, mis pildistab iga teatud aja tagant pinda, millel hiirt liigutatakse. Erinevus laserhiire ja optilise hiire vahel on valgustuses. Kui optiline hiir valgustas oma pinda LED-valgustuse abil, siis laserhiir teeb seda laseri abil. Eelis on selles, et laservalgus on tunduvalt teravam ja täpsem kui LED-valgus, mis hajub valgustavale pinnale laiali. Laser tagab aga kursori kindla liikumise ekraanil sõltumata pinnast, millel hiirt liigutatakse. Laser ongi selleks, et valgustada pind ja et kaamera saaks teha järjest pilte. Pildid, mis n-ö töödeldakse, salvestuvad protsessorisse, ning neid pilte saab võrrelda, kas pilt on vahepeal vasakule, paremale, ette või taha liikunud. Sellest tulenevalt saab hiire ja arvuti vahel suhtlus toimida. Hiir annb informatsiooni arvutile, kus see töödeldakse vajalikuks informatsiooniks inimese silmale.

Tänapäeval on väga populaarseks saanud mitmesugused puutetundlikud seadmed, nt iPhone, iPad, iPod Touch jne. Touchpad toimib põhimõttelt samamoodi kui Magic Mouse’i pealmine puutetundlik paneel. Kogu hiire pealmine paneel on kaetud plastiga, mille all peitub põhimõtteliselt metalltraatidest võrgustik. Kui inimese sõrm seda pinda puudutab, reageerib hiir ja saadab impulsi arvutile. Inimese keha on üsna hea elektrijuht, sellest tulenevalt saab ka hiirel asetsev võrgustik aru, kus sõrm parasjagu asetseb. Põhimõttelt on tegemist elektriväljaga ja kui inimese sõrm sinna vastu puutub, on see väli just selles piirkonnas häiritud. Kõrval oleval pildil on ka näha Magic Mouse’i puutetundliku piirkonna elementi, mis reageerib inimese keha puudutusele.