Leptonid

See artikkel räägib osakestest; rahaühiku kohta vaata artiklit Lepton (rahaühik)

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev. Kõige tuntum lepton on elektron.

Leptonid ei osale tugevas vastastikmõjus. Elektrilaengut omavad leptonid (elektron, müüon, tau-lepton) osalevad elektromagnetilises vastasmõjus. Kõik leptonid osalevad aga nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite (neutriinode) jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus.

Leptoni tüübi määrab ära tema leptonlaengu (L) tüüp. Eksisteerib kolme tüüpi leptonlaenguid ning vastavalt on olemas ka kolme tüüpi leptoneid. Igat tüüpi lepton võib olla kas elektriliselt laetud või elektriliselt neutraalne osake. Elektriliselt neutraalseid leptoneid kutsutakse neutriinodeks.

Laenguga lepton / antiosake					Neutriino/antineutriino
Nimetus	Sümbol	Elektrilaeng (e)	Mass (MeV/c2)	L	Nimetus	Sümbol	Elektrilaeng (e)	Mass (MeV/c2)
Elektron Positron	${\displaystyle e^{-}\,/\,e^{+}}$	−1 / +1	0,511	Le	Elektronneutriino antielektronneutriino	${\displaystyle \nu _{e}\,/\,{\overline {\nu }}_{e}}$	0	< 0,0000022
Müüon antimüüon	${\displaystyle \mu ^{-}\,/\,\mu ^{+}}$	−1 / +1	105,7	Lμ	Müü-neutriino Müü-antineutriino	${\displaystyle \nu _{\mu }\,/\,{\overline {\nu }}_{\mu }}$	0	< 0,17
Tau-lepton antitau-lepton	${\displaystyle \tau ^{-}\,/\,\tau ^{+}}$	−1 / +1	1777	Lτ	Tau-neutriino Tau-antineutriino	${\displaystyle \nu _{\tau }\,/\,{\overline {\nu }}_{\tau }}$	0	< 15,5

Et igale elektriliselt laetud leptonile vastab sama tüüpi (sama leptonlaenguga) elektriliselt neutraalne lepton, siis nimetatakse sama tüüpi leptoneid ka leptonite paariks. Igal leptonil on ka vastav antiosake. Elektroni antiosakestel on (ainsana kõigist elementaarosakestest) oma nimetus – positron. Kõik teised on lihtsalt antiosakesed (näiteks antimüüon).

 Pikemalt artiklis Neutriinod

Üsna pikka aega pärast neutriinode avastamist arvati, et nende mass on 0 ja nad liiguvad valguse kiirusega. Tänapäeval on leitud mitu nähtust, mida saab seletada ainult eeldusel, et neutriinodel on (väga väike) mass. Järelikult ei saa nad ka liikuda valguse kiirusega. Siiski ei ole füüsikud seni neutriino massi olemasolu asjus ühel meelel ning tabelis on toodud massid, mida neutriinod kindlasti EI OMA (st neutriino mass peab olema tabelis toodust kindlasti väiksem).