Hiidpanda

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hiidpanda
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Kiskjalised Carnivora
Sugukond	Karulased Ursidae
Perekond	Ailuropoda
Liik	Hiidpanda
Binaarne nimetus
Ailuropoda melanoleuca
Hiidpandade levila

Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda (Ailuropoda melanoleuca) on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest, mis käib punase panda (nigalya ponya) kohta ja tähendab bambusesööjat.

Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina, täpsemalt edelaosa metsades Kesk-Hiina ja Tiibeti kaugetes mägipiirkondades 1200–4,100 meetri kõrgusel merepinnast. Kui varem hõlmas selle geograafiline ulatus suuri alasid, sealhulgas enamikku Lõuna- ja Ida-Hiinast, siis tänapäeval on see esindatud vaid 6 üksteisest eraldatud mäestiku osades: Minshan, Qinling, Qionglai, Liangshan, Daxiangling, Xiaoxiangling. Kunagi elasid nad madalikel, kuid põlluharimine, metsa puhastamine ja muu areng suunavad nüüd hiiglaslikke pandasid mägedesse.Hiiglaslikud pandad elavad laialehelistes- ja okasmetsades, kus on tihe bambus. Neid metsi iseloomustavad Aastaringsed paduvihmad ja tihe udu, mis on sageli varjatud tugevate pilvedega.

Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid 2006. aastal tehtud uuem uurimus selgitas väljaheidetest saadud DNA põhjal, et neid võib olla 2000–3000^[1]. Hiidpandad on looduskaitse all. Varasem pandade levila hõlmas Hiina lõuna- ja idaosa, Myanmari ja Vietnami põhjaosa. 1980. aastatel vähenes pandade levila bambuse loodusliku hävinemise tõttu. Hiina valitsuse tellitud 2014. aasta uuringuga leiti vabast loodusest 1864 hiidpandat.^[2]

Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmamainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Panda Su Lin oli esimene elav panda, kes aastal 1936 toodi Hiinast välja.

Pandad ei söö peaaegu midagi muud kui vaid bambusevõrseid ja lehti. Vahel harva söövad nad muud taimestikku, kalu või väikeloomi, kuid bambus moodustab nende menüüst  99 protsenti. Pandad söövad kiiresti, nad söövad palju ja veedavad süües umbes 12 tundi päevas. Põhjus: nad seedivad ainult umbes viiendiku söödust. Üldiselt pole bambus eriti toitev. Tervena püsimiseks peavad nad sööma palju - kuni 15 protsenti oma kehakaalust 12 tunni jooksul -, seega nad söövad kiiresti.Pandade kauged esivanemad, kes elasid 20 miljonit aastat tagasi, olid loomtoidulised kiskjad, kuid praegu pandad enam jahti ei pea. Nende seedesüsteem toitaineid kätte vaid natuke ja päeva jooksul peavad nad sööma 9–18 kg taimset materjali. Pandadele maitsevad iseäranis noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem ning vaid nendest toitudes peaks pandad võrseid tarbima üle 36 kg päevas.^[2]

Hiidpandadel on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn kuues varvas), mille abil saavad nad toitu haarata. Neil on lamedad purihambad ja kihvad toidu peenestamiseks. Pandad söövad istudes.^[2]

Hiidpandad on musta-valgekirju karvastikuga. Nende silmade ümber ja kõrvade, koonu, jalgade ning õlgade kohal on must karusnahk. Nende paks, villane karvkate aitab jahedatel mägistel aladel sooja hoida. Pandade karvkatte värvid on suur müsteerium. Mõned teadlased usuvad, et must ja valge on panda jaoks mõnes mõttes kaitsevärvid, teised jällegi arvavad, et pandad on sellist värvi sellepärast, et neil oleks looduses üksteist kergem märgata.Umbes ameerika musta karu suurused hiiglaslike pandade kõrgus on kõigil neljal jalal seistes vahemikus 60–90 sentimeetrit  ja ulatuvad püsti seistes pikkuseni 1,2–1,8 meetrit. Isased on emastest suuremad, kaaludes looduses kuni 113 kilogrammi. Emased jõuavad harva 104 kilogrammini. Need karud on suurepärased puu ronijad hoolimata nende massist. Vastsündinud panda on umbes väike - umbes 1/900 tema ema suurusest.

Mustad silmaümbrused suurendavad pandade silmi ja muudavad nad ühes sellega teistele loomadele hirmuäratavamaks. Pandade kasukas on kergelt rasvane ning tänu sellele ka veekindel. Pandade häälitsused meenutavad lamba määgimist, kuid nad oskavad teha mitmesuguseid hääli erinevates situatsioonides. Pandad sarnanevad bioloogiliselt oma lihasööjatest sugulastega.^[2]

California Ülikooli teadlaste sõnul aitavad valged laigud pandadel lumistes piirkondades ja mustad laigud metsades ümbruskonda sisse sulanduda. Teadlased ütlevad, et mõlemavärviline kasukas on kasulik enda kaitsmiseks nende kahe piirkonna vahel liikudes ning et mustad silmaümbrused aitavad pandadel ka üksteist tuvastada.^[1][3]

Pandad elavad üksi, otsides kaaslast vaid paaritusajal. Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini. See kestab 1–3 ööpäeva. Pandade loomulik paaritumine hõlmab looduslikke tsükleid, lõhnamärgistamist, kutsehüüdu ja raskeid sotsiaalseid suhteid.^[1]

Hiinas paaritatakse pandasid tehistingimustes. Seal soodustatakse pandade paljunemist paaritumist kujutavate videote näitamisega, millest tulev heli peaks pandakasvatajate sõnul julgustama pandasid paarituma. Isaseid pandasid meelitatakse paarituma tokkide otsa torgatud õunte, Hiina ravimtaimede, Viagra ja seksileludega. Vahel seemendatakse pandasid kunstlikult, kasutades kahe isase spermat. Endokrinoloogid on uriinis olevate hormoonide järgi ennustanud pandade ovulatsiooni. Viljastumine võib olla raskendatud, sest pandade munarakk võib pesastuda viivitusega, kandeaja kestus on erinev, hormoonitase kõikuv ja tiinus võib märkamatult katkeda.^[1] Viljastumise tõenäosust suurendatakse aga paaripäevase mitmekordse seemendamisega.

Emase panda tiinusperiood kestab viis kuud, selle lõpus ehitab ta bambusest pesa. Sündides näeb hiidpanda välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85–130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirega: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike, alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Kutsikad ei ava silmi enne, kui nad on 6-8 nädalat vanad ega hakka liikuma enne, kui nad on 3 kuud vanad. Kutsikas võib olla emapiimatoidul kaheksa kuni üheksa kuud ja on ühe aasta vanusena oma ema toidust võõrutatud. Emast sotsiaalselt võõrdumine toimub kuni kahe aasta vanuselt. Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga ning ema imetab poega kuus kuud, bambuselehti hakkab poeg sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt. Poeg elab emaga 3-aastaseks saamiseni. Tehistingimustes elavaid pandapoegi harjutatakse metsikus looduses elamiseks panda uriiniga lõhnastatud kostüümidega.

Kui pandaemal sünnib kaks poega, suudab ta korraga hoolitseda vaid ühe eest. Ülejäänud poegi kasvatavad inimesed inkubaatortoas. Pandade eest hoolitsemine on inimlaste eest hoolitsemisest raskem.^[1]

2015. aastal sündis Hiinas 38 pandat.^[1]

Hiidpanda on looduskaitse all. Maailma Looduse Fond on valinud pandad ohustatud loomade sümboliks.

Pandasid leidub ainult Hiina bambusemetsades kõrgusvahemikus 1500 kuni 3000 meetrit.

1970. aastatest alates on Hiinas pandade kaitseks loodud 67 kaitseala. Pandasid võis Hiinas küttida 1960. aastani, ent pärast seda nende küttimine keelustati ja nüüd võib panda tapmise eest karistada 20-aastase vangistusega.

Alates 2006. aastast lasid Hiina teadlased vabasse loodusesse kuus raadiokaelusega hiidpandat, et uurida nende liikumist.

2008. aastal tabas Hiinat maavärin, mille tagajärjel purunesid paljud inimeste eluhooned pandade elupaikade läheduses. Hiina valitsus ehitas pärast maavärinat kodu kaotanutele uued kodud tasandikule ning muutis rusudes eluhoonete ala hiidpandade kaitsealaks. Kohalikud elanikud käivad rusustunud aladel veel oma loomi karjatamas. Sellel kaitsealal istutatakse erosiooni takistavate juurtega ja kiirekasvuliste puuliikide seemikuid, et muuta piirkond taas pandale sobivaks elupaigaks.

Pandad on väga stoilised.^[2]

Isased pandad lõdvestuvad mõnikord kätel seistes, toetudes seljaga vastu puud.

Igal pandal on väidetavalt oma ainulaadne lõhn, mille abil nad üksteist ära tunnevad. Pandadel on ka mitmeid omapäraseid häälitsusi.

Erinevalt teistest karudest ei maga pandad talveund. Talve saabudes suunduvad nad mägedes allapoole, kus on soojem kliima.

Viimase aastakümne jooksul on pandade osakaal looduses kasvanud ligi 17 protsendini. Praegu elab vabas looduses umbes 2000 pandakaru.

Pandadele meeldib vaske ja rauda lakkuda.

Panda väljaheited ühes päevas võivad kaaluda kuni 28 kilogrammi.

Pandadel on 6 varvast.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bambuskaru

1. Oso Panda (autor märkimata, avaldati ebtsüklopeedias bioenciclopedia) 2015 https://www.bioenciclopedia.com/oso-panda/  Viimati külastasin 31 Jaanuar

2.Giant Panda (autor märkimatta avaldati lehel nationalgeagraphic)            (avaldamise kuupäev märkimatta) https://kids.nationalgeographic.com/animals/mammals/giant-panda/  

Viimati külastasin 31 Jaanuar

3.Giant Panda (Autor märkimatta, avaldati Smithsonian’s zoo conservation biology instituudi poolt) https://nationalzoo.si.edu/animals/giant-panda Viimati külastatud 31 Jaanuar

4.How big, tall and heavy are pandas? (autor märkimatta avaldati WWF panda organisatsiooni  kodulehel) 2019

https://wwf.panda.org/knowledge_hub/endangered_species/giant_panda/panda/size/

Viimati külastatud 31 Jaanuar

5. 13 Fakti pandade kohta, mida sa enne ei teadnud (kirjutajat ei olnud aga nad said informatsiooni lehelt Telegraph.co.uk avaldati ajalehes postimees) 7 september 2016

https://lemmik.postimees.ee/3827635/13-fakti-pandade-kohta-mida-sa-enne-ei-teadnud

Viimati külastasin 31 Jaanuar

6. Giant Panda: Facts (autorit otsest pole, avaldati WWF panda organisatsiooni kodulehel)

2020 https://www.worldwildlife.org/species/giant-panda Viimati külastasin 31 Jaanuar

7. Lynne. 13 Interesting facts about giant panda. November 11 2019 https://www.chinahighlights.com/giant-panda/interesting-facts.htm

Viimati külastasin 31 Jaanuar

8. Giant Panda (Autorit pole, avaldati national geographic lehel) (Pole kirjas kuskil millal artikkel loodi)  https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/g/giant-panda/ Viimati külastasin 31 Jaanuar