Heinrich Laakmann
|
See artikkel räägib kirjastajast; ajaloolase kohta vaata artiklit Heinrich Laakmann (ajaloolane). |
Heinrich Laakmann (7. oktoober 1802 Lübeck – 14. juuni 1891 Tartu) oli Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees.
Ta õppis trükiasjandust Lübeckis, Maini-äärses Frankfurdis ja Pariisis.
Siirdus raamatutrükkalist sõbra Montagi kutsel 1832 Tallinna. Töötas aastail 1833–1836 Moskvas koduõpetajana, asus 1836 uuesti Tallinnas juhtima Lindforsi pärijate trükikoda, mille hiljem rentis endale. Asutas 15. septembril 1837 Tartus selle trükikoja osakonna. 1839. aastal Tallinna ja Tartu ärid lahutati ning 1840. aastal sai Tartu trükikoda Heinrich Laakmanni omaks.
1840–1880 trükiti Laakmanni trükikojas umbes 800 eestikeelset raamatut, mis moodustasid üle kolmandiku eestikeelsest raamatutoodangust. Samuti trükiti seal suur osa eestikeelseid ajalehti ja ajakirju (näiteks Eesti Postimees, Eesti Põllumees, Meelejahutaja), kalendritest ("Maa-rahva kasuline Kalender“) ning rahvusliku liikumise silmapaistvamate kirjameeste teoseid.
1867. aastal avas ta Tartu esimese eestikeelsete raamatute kaupluse. 1875. aastal omandas Louis Höflingeri litograafiatöökoja ja suurendas kirjatüüpide valikut. 1880. aastal jätkas Laakmanni tegevust tema poeg Carl Heinrich Leopold Laakmann (1844–1908), kes 1887. aastal omandas veel Wilhelm Adolf Just trükikoja. Pärast Carl Laakmanni surma sai trükikoja omanikuks tema lesk Leontine Laakmann, ettevõtet juhtis aga edasi ärijuht.
1917. aasta teisel poolel jäi ettevõte praktiliselt seisma, töötas ainult köitekoda ja litograafiatöökoda, osa trükikoja seadmetest hävines, kuid 18. aprillil 1918 alustas trükikoda uuesti tööd. 1920–1931 kandis trükikoda nime Graafiline kunstiasutus H. Laakmann. 1930. aastal läks trükikoda pankrotti.
1931. aasta sügisest kuni 1933. aasta alguseni töötas ettevõte H. Laakmanni trükikoja nime all, müüdi aga hiljem maha. Kokkuleppel Laakmanni pärijatega moodustati osaühing Ilutrükk, millega liideti ka Bergmanni trükikoda. Trükikoda hävis 1944. aastal.[1]
Ta oli lauluseltsi Vanemuine auliige (1867), Tartu Käsitööliste Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi liige.