Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Heinrich Lüdingshausen-Wulfi vanemad olid Heinrich Wulf-Lüdingshausen ja Henrike von Hanxleden.

Lüdingshausen-Wulff saabus Liivimaale Vestfaalist 1510. aasta paiku ning liitus peagi Liivi orduga. Aastatel 1532–1533 oli ta Tallinna linnusekomtuur (Hauskomtur), seejärel oli ta samas ametis ühes teises Liivi ordu linnuses, kuid pole teada, täpselt millises. 1540. aastal sai tast Kurzeme Kandava foogt, 1550. aastal aga Maasilinna foogt. 1561. aastal, ordu alistumisel Poolale, keeldus Lüdinghausen-Wulff Maasilinna foogtkonda käest andmast, väites, et see on tema isiklik valdus. Ta püüdis Maasilinna Taanile (hertsog Magnusele) maha müüa ning nimetati 1562. aasta lõpus Taani alade asehalduriks Saare-, Lääne- ja Kuramaal. Reaalset võimu tal ilmselt polnud, sest ametist lahkunud Diedrich Behri asemel saabus Taanist Saaremaale uueks asehalduriks Christoffer Valkendorf. 1564. aastal läks Maasilinn lõplikult taanlastele. Lüdinghausen-Wulff jäi endiselt Maasilinna alade valitsejaks, ent kuna 1563. aastal oli puhkenud Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, siis ei suutnud taanlased vanale foogtile raha ära maksta ning lisaks sellele pidi too ka oma valduste kaitsmist omast taskust finantseerima. 1568. aastaks oli tal raha otsas ning Maasilinn langes veel samal aastal rootslaste kätte. 1570. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt, olles nimetatud juba endiseks asehalduriks. Oma ülejäänud elu elas ta vaesunud ja kibestunud mehena, olles sugulaste ülalpeetav^[1]. Pärast tema surma püüdsid tema sugulased Taanilt raha kätte saada, kuid ilmselt edutult.

Heinrich Lüdinghausenil oli vanem vend Rutger, kes oli viimane Pärnu komtuur. Lisaks oli samal ajal Liivi ordus ka Cord Lüdingshausen-Wulff, kelle sugulusaste eelmistega pole aga teada.

• Andres Adamson. Hertsog Magnus 1540–1583: tema elu ja aeg. Tallinn: Argo, 2005.
• Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571 (koostaja: Leo Tiik) Tallinn, 1992.
• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 995 (lk 742).