Prussakas

See artikkel räägib harilikust prussakast; perekonna kohta vaata artiklit Prussakas (perekond), seltsi kohta artiklit Prussakalised

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Prussakas ehk harilik prussakas (ka saksa prussakas, tõeline prussakas; ladinakeelne teaduslik nimi Blattella germanica) on tihti hoonetes elav prussakaliste liik.

Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, päevavalguse kätte nad tavaliselt ei tule. Prussakate dieet on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui taimsetest produktidest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid. Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem. Täiskasvanud prussakas on kuni 16 mm pikk ja kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on väliselt üsna sarnased. Kõige lihtsam on emast isasest eristada siis, kui emane kannab tagakeha tipus munakapslit (vt. pilti). Seda piklikku, pakikese taolist moodustist, milles on tavaliselt 20–45 muna, kannab emane peaaegu kuni munade koorumiseni, jättes selle alles siis kuhugile varjatud paika. Oma elu jooksul võib emane prussakas produtseerida 4–5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1–2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6–7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub aga märksa kiiremini.

• Tarakan
• Metsprussakas

• Prussakas andmebaasis eElurikkus