Keskvere mõis

See artikkel räägib mõisast Martna kihelkonnas; Pöide kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Keskvere mõis

Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.^[1]

Esimesed teated Keskveres paiknevast majandusüksusest pärinevad 15. sajandist, kui Keskveret mainitakse Haapsalu toomkiriku lauamõisana. Mõis on rajatud noorema rauaaja asula tuumikusse, mille läheduses paiknevad ka noorema ja varase rauaaja kivikalmed. Kunagine 10. sajandi rannajoon jääb mõisast vaid 2 km kaugusele.

Aadlimõisast saab rääkida aga alles 1592. aastast, kui Rootsi-Poola kuningas Sigismund kinkis Liivi sõja ajal Rootsi poolele tulnud tatari väepealikule Leonti Nasackinile Keskvere külas 1 üksjala ja hiljem 14 adramaa suuruse valduse ja Patsu küla 5 adramaaga, mida jagasid 1597. aastal Levonti Nasakini pojad Afanassi ja Peter Nasackinid.

1600. aastal oli Keskvere Leonti lese Marfa (neiupõlves Baranoff) omanduses, kes ilmselt ka Keskveres lühikest aega elas koos poja Afanassiga. Leonti poja Afanassi surma järel (13. juuli 1613) kinnistas Gustav II Adolf kirjaga valduse pooleks. Pool Afanassi poegadele Jakobile ja Friedrichile, teine pool ja Patsu küla Peterile. 1615. aastal oli Keskvere suurus 14 adramaad, Patsu 5 adramaad, Kuluse 3,5 adramaad. 1627 kinnitati Peter Nasackinile uuesti Keskvere ja Suure-Rõude. Viimases Peter Nasackin ka elas. Peale poeg Fromholdi oli Peter Nasackinil kuus tütart Ungru mõisniku tütre Gertrudaga. Tütred pandi mehele ümberkaudsetele mõisnikele. Näiteks Margaretha abiellus aastal 1630 Joachim von Strassburgiga Keskvere külje alt Kurevere mõisast.

1628. aastal omandas mõisa krahv Jakob De la Gardie, kuid valdusõigus jäi Nasakinitele edasi. 1663. aastal kuulus Keskvere Peter Nasackini pärijatele, kuid oli panditud Tallinna komandant Clas Köhlerile, kes oli abielus Peter Nasackini tütre Mariaga. 1667. aastal oli omanik krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuid renditud Otto Paulile. 1684. aastal sai Keskvere kaasavaraks Magnus De la Gardie väimees krahv Otto Wilhelm Königsmark, kes rentis mõisa revisjonikomissar Johann von Buschenile.

Aastatel 1686–1734 kuulus mõis riigile, kuid oli rendil endiselt Buscheni käes. 1640. aastatel kuulus mõis Haapsalu krahvkonnale. Mingi hetk sai mõisa rentnikuks ka Engelbrecht von Richter, kelle tütar abiellus 1680. aastatel Jackob Ruckteschelliga, kes oli Mengdenite suguvõsa õpetaja. Antud abielust sündis Jacob Johann 1687, kes suri 1751. aastal Keskveres.

Keskvere mõisa staatus muutus pärast Põhjasõda, mil Venemaa keisrinna Anna Ivanovna andis Jacob De La Gardie võlgade katteks mõisa Rihterite pärijatele. Nii saigi Jacob Johann Rihter mõisa emalt pärandusena 1732. aastal. Jacob Johann oli Rootsi sõjaväe adjunkt ning langes 1709. aastal Vene vägedele vangi, kus veetis 7 aastat. Ilmselt aadeldati Jacob Johann Rootsi krooni poolt. Vapiks sai turvises käsi mõõgaga sinisel taustal (tavaline aadlivapi kombinatsioon, mis annetati Rootsi krooni poolt ohvitseridele). Pärast seda teenis ta vene ohvitserina Otepääl ja abiellus 1717. aastal Gertruda Polusega, kelle isa oli Riias audiitor.

Järgmiseks omanikuks oli Gustav Wilhelm von Ruckteschell (1723–1808), kes elas peamiselt Keskveres ja tegi seal ka suuremaid ümberkorraldusi. Gustav Wilhelm oli hea renomeega kohalik mõisnik, kelle suguvõsa vapp leidis koha ka Martna kiriku saali seinale (vajab restaureerimist). 1777. aastal sündis mõisas Vene kindral ja teedeminister krahv Karl Wilhelm von Toll, kelle vanemad olid Justine Wilhelmine von Ruckteschell ja Konrad Wilhelm von Toll. Pärast Gustav Wilhelmi surma sai Keskvere omanikuks Otto von Ruckteshell, kelle järeltulijad pantisid mõisa 1834. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsale. 1843. aastal müüsid Ruckteschellid Keskvere mõisa Ungern-Sternbergidele. 1878 moodustati Ungern-Sternbergide fideikomiss, kuhu kuulus ka Keskvere mõis.

Mõis vahetas mitu korda rentnikke kuni Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformini. Mõisasüda tükeldati ja renditi perekond Tammedele ja Välidele. Eino Väli oli mõisa peahoone omanik aastani 1987, kui selle omandas Kasari kolhoos 1990. aastal ostis mõisa härrastemaja Mihkel Tammet, kelle omanduses on see ka praegu.

• Keskvere mõisa koduleht
• Keskvere mõis Eesti mõisaportaalis
• Teenistuskäik ja autasud (vene k.)
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust – Ruckteschellid, Keskvere mõisnikud
• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust 1935

Martna kihelkond

Kirik: Martna
Mõisad: Ehmja mõis | Enivere mõis | Haeska mõis | Jõesse mõis | Keskvere mõis | Kurevere mõis | Laiküla mõis | Libumäe mõis | Maalse mõis | Niinja mõis | Patsu mõis | Putkaste mõis | Rannamõisa mõis | Suure-Lähtru mõis | Suure-Rõude mõis | Väike-Lähtru mõis | Väike-Rõude mõis