Kersti Kreismann

Kersti Kreismann (sündinud 25. jaanuaril 1947 Tali külas) on eesti näitleja, ta on Eesti Näitlejate Liidu auliige.

Ta lõpetas Kilingi-Nõmme Keskkooli 1965. aastal^[1]. 1965–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.

1972 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri V lennu ja töötab samast aastast Eesti Draamateatris näitlejana.

Kersti Kreismann on mänginud kuuldemängudes ja telelavastustes ("Lilled ja aastad", "Koidu eel", "Truu naine"), ta on osalenud teleseriaalides ja mängufilmides.

2015. aastal mängis ta inglise kriminaalsarja "Inspektor Banks" kahes osas eestlannat.^[2]

1980. aastal kirjutas Kersti Kreismann alla 40 kirjale.

• 1980 "Jõulud Vigalas" mängufilm, Liisa Laipmann
• 1988 "Lahkumine Borodinist" dokumentaalfilm, teksti lugeja
• 1989 "Perekonnapildid" mängufilm, Kalle ema
• 1990 "Miss Marpleʹi lood " teleseriaal
• 1990 "Ystävät, toverit" mängufilm (Soome), tüdruk
• 1991 "Rahu tänav" Mängufilm Inga, Eugeni naine
• 1993 "Suflöör" mängufilm, näitleja
• 1993–1995 "Salmonid" teleseriaal, Sirje Salmon
• 1996–1998 "M Klubi" teleseriaal
• 2000 "Õnne 13" teleseriaal, rahvaloendaja
• 2001 "Me saame hakkama" teleseriaal, Eda
• 2003 "Kodu keset linna" teleseriaal, Veronika
• 2005 "Libahundi needus" mängufilm, Endla
• 2006 "Ohtlik lend" teleseriaal, Emma
• 2008 "Kelgukoerad" teleseriaal, Ella
• 2009 "Kättemaksukontor" teleseriaal, Vilma
• 2011 "Surnuaiavahi tütar" mängufilm, õpetaja Purga
• 2012 "Elu keset linna" teleseriaal, Veronika
• 2015 "Inspektor Banks" teleseriaal, Ines Vesik
• 2017 "Kolm päeva augustis" lühifilm, vanaema
• 2020 "Salmonid. 25 aastat hiljem" mängufilm, Sirje Salmon^[3][4]

• 1973 hooaja näitlejapreemia ("Õhtusöök viiele")
• 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Õhtusöök viiele", "Kolm õde", „"nimene ja inimene")
• 1977 aastapreemia ("Päikese lapsed")
• 1977 Ants Lauteri nimeline auhind
• 1978 aasta III järgu näitlejapreemia ("Hamlet")
• 1984 Rapla rajooni majandite preemia
• 1988 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 2001 Eesti teatri aastaauhind naispeaosatäitjale (Leena Tuisk – „Kadunud poeg“)
• 2001 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Leena Tuisu rolli eest lavastuses "Kadunud poeg" ja Kareni rolli eest lavastuses "Õhtusöök sõpradega")
• 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Helene Alvingi rolli eest lavastuses "Kummitused")
• 2004 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind (Helene Alving – "Kummitused")
• 2004 stipendium "Ela ja sära"
• 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[5]
• 2013 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind (Hilpi – "Yksine", Kuressaare Linnateater)
• 2015 Karl Adra nimeline auhind
• 2022 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Käbi Laretei – „Solist“)

Tema esimene abikaasa oli Jüri Raag, neil on poeg Andres Raag^[6], kes on samuti näitleja.

Ta elas aastaid koos kirjaniku ja lavastaja Mati Undiga. Mati Unt kirjutas peale esimest kohtumist Kersti heaks ja targaks tüdrukuks Reesiks oma jutustuses "Võlg".^[6]

• Margit Kilumets, Kersti Kreismann. "Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul". Ajakirjade Kirjastus 2008. ISBN 9789949443642

• Kersti Kreismann Draamateatri kodulehel
• Meelis Kapstas, EPL LÕUNA: Kersti Kreismann. epl.delfi.ee, 19. jaanuar 1996.
• Andres Laasik, Kersti Kreismann: küps inimene on laval huvitavam, Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 2007.
• Jaanus Kulli, Juubilar Kersti Kreismann kätles õnnitlejatega poolteist tundi, Õhtuleht, 31. jaanuar 2007.
• Jaanus Kulli, Kersti Kreismann: Minevik on mu ümber, minuga koos ja ka mu unenägudes. ohtuleht.ee, 9. märts 2013.