Mihklipäev

See artikkel räägib rahvakalendri tähtpäevast; roosisordi kohta vaata artiklit Mihklipäev (roos)

Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.^[1][2] Maausulistel on sama päev tähistatud nimetusega kasupäev.

Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, pühade peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli püha. Anglikaani kirikus on sel päeval püha Miikaeli ja kõikide inglite püha.

Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril.

Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid.

Varem loeti Vana-Liivimaal majandusaasta arvestusajaks mihklipäeva, 18. sajandi lõpust loeti majandusaasta alguseks ja lõpuks Jüripäeva.

Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober.

Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välitööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev." Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke – kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid.

Lõikuspüha ja välitööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist ning mõisast vabastati teovaimud. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal.

Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kodukitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus – see tähendas talvist toidupuudust. Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja.

Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule.

Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.

Inglismaal ja Walesis oli mihklipäev (Michaelmas) üks aastaaja vahetuse, maksude tasumise ning sulaste ja teenijate palkamise päevadest (quarter day).

Inglismaal söödi mihklipäeval hane: see pidi järgmisel aastal päästma rahahädast.

Iiri kalendris oli mihklipäev (Michaelmas) üks aastaaegade vahetuse ja maksude tasumise päevadest (quarter day).

Iirimaal tähendas mihklipäevakoogi sisse peidetud sõrmuse leidmine peatset abiellumist.

Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolis nimetatakse mihklipäeva paiku algavat kaheksanädalast õppetööperioodi mihklipäeva järgi Michaelmas term.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mihklipäev

• Mihklipäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
• Mihklipäev ehk kasupäev