Karl Barry Sharpless
Karl Barry Sharpless (sündinud 28. aprillil 1941 Philadelphias) on ameerika stereokeemik, kahekordne nobelist.
Ta on lõpetanud 1963. aastal Dartmouth College'i bakalaureusekraadiga keemias. 1968. aastal kaitses ta Stanfordi Ülikoolis orgaanilise keemia alase doktoritöö.
Sharpless oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (1970–1977 ja 1980–1990) ning Stanfordi Ülikooli (1977–1980) professor. Hiljem sai ta San Diegos asuva Scripps Researchi keemiaprofessoriks.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastatel hakkas Sharpless välja töötama meetodeid spetsiaalsete katalüsaatorite (ainete, mis soodustavad keemilisi reaktsioone) kasutamiseks oksüdatsioonireaktsioonides – reaktsioonides, mille käigus eralduvad elektronid. Muuhulgas on see võimaldanud toota erinevat tüüpi ravimeid.[2]
Stanfordis töötamise ajal avastas Sharpless asümmeetrilise epoksüdatsiooni. 2001. aastal pälvis ta poole Nobeli keemiaauhinnast kiraalselt katalüütiliste oksüdatsioonireaktsioonide alal tehtud töö eest.[2]
2022. aastal anti Sharplessile teist korda Nobeli keemiaauhind, seekord koos Carolyn Bertozzi ja Morten Meldaliga. Kolmik jõudis üksteisest sõltumatult murdeliste meetoditeni molekulide vahel sidemete tekitamiseks ehk pani aluse nn. klikk-keemiale.[3]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1985 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2001 – Benjamin Franklini medal
- 2001 – Nobeli keemiaauhind
- 2019 – Priestley medal
- 2019 – valiti Hiina Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 2022 – teist korda Nobeli keemiaauhind (enne teda on kaks Nobeli keemiaauhinda saanud vaid Frederick Sanger)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ K. Barry Sharpless, PhD. scripps.edu
- ↑ 2,0 2,1 K. Barry Sharpless. nobelprize.org
- ↑ Nobeli preemia läks sel aastal klikk-keemia pioneeridele. novaator.err.ee, 5.oktoober 2022