[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Kanonenjagdpanzer

Allikas: Vikipeedia

Kanonenjagdpanzer

Kanonenjagdpanzer

Kanonenjagdpanzer'i tehnilised andmed
Pikkus kokku 8,75 m, kere 6,29 m
Laius 2,98  m
Kõrgus 2,10  m
Kaal 25,7  t
Kiirus maastikul km/h
maanteel 70 km/h
Käiguvaru maanteel km/h
maanteel 385 km
Suurtükk 90 mm
51 mürsku
Kuulipildujad 2 × 7,62 mm MG3
4000 padrunit
Soomus kuni 50 mm
Mootor 2,94l MTU MB 837 Aa
Mootori võimsus 500 hj
Meeskond 4 inimest

Kanonenjagdpanzer 4–5 (teise nimega Jagdpanzer Kanone 90 mm) oli Teise maailmasõja järel Lääne-Saksamaal toodetud tankitõrjesoomuk. See oli relvastatud 90 mm tankitõrjekahuriga (võetud teenistusest mahaarvatud tankidelt M47 Patton). Ehituselt sarnanes see tuntavalt Teise maailmasõja aegse Jagdpanzer IV-ga.

Esimesed prototüübid ehitasid 1960. aastal Hanomag ja Henschel Lääne-Saksamaal ja MOWAG Šveitsis. Aastatel 1966 ja 1967 ehitati Bundeswehrile 770 masinat, neist 375 Hanomagi ja 375 Henscheli poolt. Kaheksakümmend masinat müüdi Belgiale, nende kättetoimetamist alustati 1975. aasta aprillis.[1]

Kui Nõukogude Liit võttis kasutusele tankid T-64 ja T-72, siis polnud 90 mm kahur enam piisav nende hävitamiseks pikemalt distantsilt. Lisaks juhtisid Teise maailmasõja kogemusega tankijahtijad tähelepanu kasematti paigutatud relva puudustele: horisontaalne laskesektor oli piiratud 15 kraadiga kummaski suunas. Kuigi tootjad väitsid, et masinad võiks ümber relvastada 105 mm kahuritega,[1] muudeti aastatel 1983–1985 163 masinat rakette kandvateks tankitõrjesoomukiteks (Raketenjagdpanzer) Jaguar 2. Kahur asendati katusel paikneva raketiseadeldisega TOW ja lisati soomust. Teistel masinatel eemaldati kahur ja need muudeti luure- ja tulejuhtimissoomukiteks suurtüki- ja miinipildujaüksuste jaoks. Mõned Kanonenjagdpanzerid jäid kasutusele kuni 1990. aastani.

Konstruktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Kanonenjagdpanzer oli kergelt soomustatud kiire ja mobiilne tornita soomusmasin. Meeskond koosnes neljast mehest (komandör, juht, sihtur ja laadija). Masina kere oli terasest kokku keevitatud ja soomuse maksimaalne paksus oli ainult 50 mm. Kanonenjagdpanzeri kahur paiknes kasematis, nagu paljudel Teise maailmasõja aegsetel tankitõrjesoomukitel. Kahur paiknes keskjoonest veidi paremal, seda sai pöörata kummalegi poole vaid 15° ja −8° kuni +15° üles-alla liigutada. Lahingvarustusse kuulus kuni 51 80 mm mürsku ja 4000 padrunit kahele 7,62 mm MG3 kuulipildujale. Kanonenjagdpanzeril oli ABK kaitse ja seadmed öiste lahingute pidamiseks.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Foss, lk 134
  • Christopher F. Foss Panzer und andere Kampffahrzeuge von 1916 bis heute', Buch und Zeit Verlagsgesellschaft (saksa keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]