Friedrich Hist

Friedrich Voldemar Hist (7. november 1900 Kaika – 4. november 1943 Ussollagi vangilaager, Solikamsk, Permi oblast) oli eesti maalikunstnik ja poliitik, IV Riigikogu liige.

Hist sündis Kaikal Vana-Antsla vallas taluniku perekonnas. Ta õppis Valga linnakoolis, aastatel 1916–1918 Pensa kunstikoolis, 1919–1921 Pallase kunstikoolis Tartus ja 1921. aastal pool aastat Riias Läti Kunstiakadeemias.

Ta töötas aastatel 1922–1923 Võrus ja Paldiskis. 1923. aastal osales ta Eesti Kunstnikkude Rühma asutamises.^[viide?] Osales 1922. aastal esimesel eesti kubistide näitusel ja 1924 esimesel Balti riikide kubistide näitusel.

Ta oli pahempoolsete poliitiliste vaadetega. 1. detsembril 1926 läkitas ta Otto Skulmele postkaardi, millega palus Romans Suta aadressi ja teatas oma kavatsusest asuda alatiseks Nõukogude Liitu. Ta astus 1928. aastal Eesti Tööliste Parteisse ja kuulus ka partei juhtkonda, oli aastatel 1929–1930 Tööliste Klubi ja maalrite ametiühingu liige. 1929. aastal valiti Eesti Tööliste Partei III kongressil juhatuse sekretäriks (esimeheks valiti Valter Kaaver). Samuti valiti ta IV Riigikogu liikmeks. Kuid sügisel 1929 heideti ta parteist välja. Ta nimelt ei soovitanud kohalikel parteirakukestel korraldada 1. augustil, rahvusvahelisel sõjavastasel päeval meeleavaldusi, kuna politsei oli need ära keelanud. Pärast õnnetult lõppenud ekskurssi poliitikasse pühendus ta Vana-Antsla vallas Kaika külas omandatud Käokingu talule, kuhu ta rajas saja õunapuuga aia.

22. novembril 1940 arreteeriti ta NKVD poolt, tribunal mõistis 28. mail 1941 § 58–13 järgi talle kaheksa-aastase vanglakaristuse. Arvatakse, et arreteerimise otsene põhjus võis olla tülliminek Karl Särega 1930. aastate lõpus. Hist suri 4. novembril 1943 Ussollagi vangilaagris Solikamskis Permi oblastis.^[1][2][3]