Eve keel

Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.^[1] Eve keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, kvaa keelkonda ja seal gbee keelte alarühma.^[2] Eve keeles on esindatud Anglo (Anlo), Awuna, Hudu ja Kotafoa dialektid. Vastavalt Ethnologue’i andmetele on selle keele kõnelejaid üle 5 miljoni ning rääkijate arv kasvab.^[1]

Ewe keel on Togos rahvuskeel, mida räägib 1 163 000 inimest. Lõuna-Togo piirkonnas õpetatakse eve keelt lastele algkoolis. Kesk-Togos kasutavad mitme keele kõnelejad eve keelt ka lingua franca-na. Ghanas on eve keel osa igapäevasest suhtlusest ning seda räägivad 2,25 miljonit inimest esimese keelena ning umbes pool miljonit inimest teise keelena. Ghanas õpetatakse eve keelt nii alg- kui ka põhikoolis.^[3]

Eve keelt kasutatakse raadio- ja telesaadetes ning mõnes kohalikus ajalehes nii Togos kui ka Ghanas.

Eve keeles on inglise keele mõjutusi, näiteks sõnades kɔnset, ‘concert’ (kontsert) ja flawas(i), ‘flowers’ (lilled).^[4]

Eve keeles on kasutusel ladina tähestik, mis sisaldab ka eve keele häälikuid. Lisaks on laenatud tähti rahvusvahelisest foneetilisest tähestikust (IPA), näiteks tähed đ, ŋ, ɔ.

A a B b D d Đ đ Dz dz E e Ɛ ε F f Ƒ ƒ G g Gb gb Ɣ ɣ H h I i K k Kp kp L l M m N n Ny ny Ŋ ŋ O o Ɔ ɔ P p R r S s T t Ts ts U u V v Ʋ ʋ W w X x Y y Z z

deká – üks

eve – kaks

eto – kolm

ene – neli

ató~ – viis

adé – kuus

adré – seitse

enyí – kaheksa

enyíde – üheksa

ewó – kümme

Eve keeles on 7 oraalset ehk mittenasaalset vokaali ja 5 nasaalset vokaali.

Eve keele konsonantide süsteemi iseloomustab näiteks k͡p ja ɡ͡b koartikulatsioon, samuti on ka kontraste erinevate häälikutega nagu huulhääliku ehk labiaali ɸ ja labiodentaalse frikatiivi f puhul.

Eve keeles on kasutusel leksikaalsed toonid. Leksikaalne toon on iseloomuliku helikõrgusega toon, mis on sõnas määratud silbiga ja mis mõjutab oluliselt sõna tähendust. Keeles esineb kolm tooni:

-kõrge: /tó/ ‘kõrv’

-keskmine: /tō/ ‘uhmer’

-madal: /tò/ ‘pühvel’^[3]

Toonide erinev kõla mängib tähtsat rolli küsimuste esitamisel. Lihtsamate eitavate ja jaatavate küsimuste puhul kasutatakse lause lõpus madalat tooni à. Näiteks Ameá lolo = "inimene on paks", aga Ameá loloà? = "Kas inimene on paks?" ^[6]

Eve keel on isoleeriv keel.^[3] Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud.^[7] See tähendab, et sõnadevahelisi suhteid on tähistatud lauses sõnajärje või partiklite abil. Enamus sõnatüved koosnevad ühest silbist moodustatud konsonandist ja vokaalist. Käänamist esineb väga harva.^[3]

Eve keele substantiivide morfoloogia on järgmine:

– puudub grammatiline sugu;

– kirjutamisel ei kasutata määravaid ega umbmääraseid artikleid;

– substantiividel on tavaliselt vokaalne või nasaalne prefiks, et eristada neid verbidest;^[3]

– pluurali ehk mitmuse moodustamisel lisatakse sufiks -wo sõna lõppu. Näiteks ati = puu, atiwo =puud; awu = kleit, awuwo = kleidid.^[8] Samas esineb keeles ka loendamatuid substantiive, millel pluural puudub. Näiteks tsi = vesi või dze = sool.^[6]

Verbide ehk tegusõnade morfoloogia on järgmine:

– sõnatüved lauses ei muutu;

– verbid märgivad tegevust, olekut või omadusi, samas kui inglise keeles väljendatakse omadusi omadussõnadega.^[3] Ka eesti keeles kasutatakse omadussõnu omaduste kirjeldamiseks.

– eitust märgitakse katkendlikult, st üks osa eitusest on enne verbi, teine osa tuleb osalause lõpus.^[3] Mé on enne esimest verbi ja o esineb osalause lõpus (vt 2. näitelauset).^[9]

  kofi´ va´ afi ´ sia
  K. tulema koht see
 ‘Kofi tuli siia.’

  kofi ´ me´ va´ afi ´ sia o
  K.NEG tulema koht see NEG
  ‘Kofi ei tulnud siia.’

Tüüpiline sõnajärg eve keeles on subjekt-verb-objekt (SVO).^[3]

Neném ŋutsu ŋutasẽla ene sia wo koŋ.^[10] Need neli õelat meest.

Avu du fu mcogua ga o.^[11] Koer sööb konti, mitte metalli.

Leo fe atawui keke akpa.^[11] Leo püksid on liiga laiad.

Evekeelne Vikipeedia