Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on Eesti ajakirjanike loomeliit ja ka ametiühing. Liitu kuulub umbkaudu 300 tegev- ja endist ajakirjanikku. Suurim osakond on Eesti Rahvusringhäälingus, eri- ja huvialati tegutsevad liidus sektsioonid.

Eesti Ajakirjanike Liit on Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (International Federation of Journalists, IFJ) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (European Federation of Journalists, EFJ), Eesti Kultuuri Koja ning Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL)^[1] liige. Eesti Ajakirjanike Liit oli 1997. aastal meedia eneseregulatsiooni organi Avaliku Sõna Nõukogu asutajaid.

Praegune Eesti Ajakirjanike Liit loeb algusajaks 1919. aastat, kui 14. juunil registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus Eesti Ajakirjanikkude Ühing^[2]. Katseid ajakirjanikke ühendada tehti aga juba 19. sajandi lõpus.

20. juuni 1919 Päevaleht kirjutab, et eelmisel õhtul kogunesid väiksel arvul ajakirjanikud Tallinna ja Tartu ajalehtede toimetustest. Arutati üksikasjaliselt põhikirja ja otsustati ühingusse vastu võtta kõik tol ajal tegutsevad ajakirjanikud ja ajalehtede kaastöölised, kelle peasissetulekuks on ajakirjandustöö. Ühingu liikmete hulka võisid kuuluda ka korrektorid. Liikmemaksuks määrati pool protsenti kuupalgast ja eestseisus valiti kaheksaks aastaks. Et ajakirjanikke oli tulnud kokku vähe, valiti esialgu ainult ajutine juhatus, kes valmistaks ette ühingu töö.

Ajakirjanike organisatsioon tugevnes sedavõrd, et 1926. aastal sai alguse pressiballide traditsioon, 1927. aastal osteti villa Walfried Tallinnas Kosel ning loodi Ajakirjanikkude Kodu. 1925. aastal Kultuurkapitali loomisel asutatud Ajakirjanduse sihtkapitali abiga said ajakirjanikud stipendiume ja õppereise.

1940. aastal lõpetati ajakirjanike liidu tegevus ja varad natsionaliseeriti, suurem osa liidu liikmeid lahkus kodumaalt ^[3].

1959. aastal asutati Eesti NSV Ajakirjanike Liit, mis kuulus NSV Liidu Ajakirjanike Liitu. 1990. aastal algas Eesti Ajakirjanike Liidu nn turumajanduslik periood, kuid selgemad tegevuse eesmärgid ja põhimõtted on järjepidevad alates 1990. aastate lõpust.^[4]

Eesti Ajakirjanikkude Ühingu asutamisest kuni Teise maailmasõjani^[5]:

• 1919–1920 Jaan Tomp
• 1921–1923 Georg Eduard Luiga
• 1924–1926 Paul Olak
• 1927–1928 Harald Vellner
• 1929 Karl Kornel
• 1930–1932 Heinrich Moorson
• 1933 Karl Kornel
• 1934–1940 Jaan Taklaja
• 1940 pärast juunipööret oli esimees Sipsakas

Alates liidu taasasutamisest ^[6][7]:

• 1959–1981 August Saaremägi
• 1981–1988 Henno Toming
• 1989 Jüri Paalma
• 1989–1995 Märt Müür
• 1995–1997 Toivo Tootsen
• 1997–2000 Ralf Amos
• 2000–2001 Tiia Palmaru
• 2001–2004 Allan Alaküla
• 2004–2005 Ene-Maris Tali
• 2005–2008 Marica Lillemets
• 2008–2014 Peeter Ernits
• 2014–2017 Meelis Süld
• 2017–... Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liit valis aastail 1995–2011 (mõnel aastal ei antud auhinda välja) aasta ajakirjanikke ning annab välja muid ajakirjandusauhindu, sealhulgas Juhan Peegli stipendiumi.

• Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts
• Eesti Pressifotograafide Liit
• Eesti Spordiajakirjanike Selts
• Eesti Teadusajakirjanike Selts
• Eesti Filmiajakirjanike Ühing
• Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts
• Balti Pressi Liit

• Eesti Ajakirjanike Liit
• Avaliku Sõna Nõukogu